Jaan Lahe
Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes
„Müsteeriumikultusteks“ nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskme moodustas eriline müsteeriumiinitsiatsioon – rituaal või õigemini hulk omavahel seotud rituaale, mille läbiteinut peeti kultusesse sissepühitsetuks. Kuigi müsteeriumikultusi on nimetatud „salakultusteks“, ei ole see nimetus päriselt õigustatud. Müsteeriumikultuste olemasolu kreeka-rooma ühiskonnas ei olnud saladus ja mõned müsteeriumikultused, nagu näiteks Eleusise müsteeriumid Kreekas, olid koguni (linn)riigi poolt toetatud ja suure […]
Mithra kultus Rooma keisririigis – iidse päritoluga importkultus või keisririigi ajajärgu uususund?
Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas juba iidsetel aegadel austatud jumal või jumalanna. Kuna Vahemere kultuuriruum oli avatud erinevatele kultuurikontaktidele juba pronksiajal,[2] siis pole kahtlust, et Lähis-Ida päritoluga jumalused olid kreeklaste ja roomlaste hulgas tuntud juba […]
Athanasius – kompromissitu pühak
Raamatuarvustus: Manfred Clauss, Athanasius der Grosse. Der unbeugsame Heilige. Biographie. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2016, 256 lk. Pühakute elulood on osa kristlikust kultuurist, ent pühakute kujutamine on teisenenud ajas. Kui varasemal ajal oli pühakute elulugudel eeskätt hingekosutuslik eesmärk, siis tänapäeval, mil läänekirik on omaks võtnud ajaloolise lähenemisviisi oma minevikule, on muutunud oluliseks pühakute vaatlemine nende ajastu […]
Igaviku ajalugu
Raamatuarvustus: Bernhard Lang, Colleen McDannell, Heaven. A History. London and New Haven: Yale University Press, 1988. Kahekümnendal sajandil on kirjutatud palju raamatuid erinevate ideede ajaloost – meenutame kasvõi selliseid teoseid nagu Michel Foucault’ (1926–1984) „Seksuaalsuse ajalugu“[1] või Umberto Eco (1932–2016) „Ilu ajalugu“[2] ja „Inetuse ajalugu“[3]. Kuigi see võib kõlada paradoksaalsena, on kirjutatud raamatuid ka taeva (mida […]
Heidelbergist Cataniasse. Reisikiri
Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Minu seekordne teekond viis mind Rooma aga läbi Heidelbergi, kus töötasin kuu aega sealse ülikooli külalisteadurina. Sõitsin Heidelbergi, kuna mu hea kolleeg, professor Manfred Clauss, ütles mulle, et Heidelbergi ülikoolis asub Euroopa parim antiigialane raamatukogu. Lisaks sellele oli mul juba aastaid unistus tutvuda Saksamaa vanima ülikoolilinnaga, millest on nii […]
Reformatsiooni aegumatu tähendus
Seoses läheneva reformatsiooni viiesajanda aastapäevaga on viimasel ajal usupuhastusest palju kirjutatud ja räägitud ning seda nii meil kui mujal maailmas. On käsitletud reformatsiooni erinevaid aspekte – selle mõju kultuurile, haridusele, ühiskonnaelule ja ka teoloogiale. Kuna usupuhastuse näol on tegemist vaieldamatult murrangulise sündmusega Euroopa ja küllap ka maailma ajaloos,[1] on reformatsiooni tähenduse ja mõju vaatlemine üksikute […]
Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 3. osa
XI Püha söömaaeg Üheks olulisimaks toiminguks Mithrase kultuses oli vennaskonna söömaaeg. Selle alg- ja eeskujuks oli Mithrase ja Helios / Soli püha söömaaeg, millest on säilinud arvukalt kujutisi. Söömaaeg leidis ilmselt aset härja tapmise ja jumalate sealpoolsusesse siirdumise vahel. Söömaajaga kinnitasid jumalad oma sõpruslepingut ja, nagu vihjavad reljeefid, mis kujutavad lauana, mille taga söömaaeg aset […]
Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 2. osa
VI Jumal Mithras Jumala nimi on tradeeritud allikates mitmel erineval kujul, kuid neist kõige levinum on Sol Invictus Mithras (ld „võitmatu päike Mithras“). Algselt olid Sol Invictus ja Mithras kaks iseseisvat jumalat. Esimene neist oli Süüria päritoluga jumal, kelle nimi oli algselt Elagabal[1]. Han J. V. Drijversi arvates tuleks nime tõlkida „jumala mägi“ (Drijvers 1981, […]
Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 1. osa
„Isesuguseid uskusid ei ole mitte ainult Utoopia eri osades, vaid ka iga linna eri jagudes. Mõned kummardavad päikesejumalust, mõned Kuud, mõned teisi taevakehasid. /—/ Aga suurem ja targem osa põlgab need kõik ära ja usub, et on olemas üks tundmatu jumalik vägi, igavene, arusaamatu, seletamatu, kelleni inimese mõistus küündida ei või ja kes terves maailmas […]
Kaks ja pool sajandit ajaloolise Jeesuse uuringuid
Raamatuarvustus: Gerd Theissen, Anette Merz, Der historische Jesus. Ein Lehrbuch. 4. Auflage. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2011. Vastavalt 451. a Kalchedoni kirikukogul sõnastatud dogmale on Jeesus tõeline Jumal ja tõeline inimene, kusjuures tema jumalik ja inimlik loomus on segunematud ja lahutamatud[1]. Lahutamatus ei tähenda aga eristamatust. Ajaloolise Jeesuse uuringud, mis on tänaseks kestnud juba ligemale […]
Iganädalane uudiskiri
Viimati lisatud
Toeta ajakirja ilmumist!
