Jaan Lahe

Jaan Lahe has written 66 posts for K&T

Teekäija meel mul olgu. Laudatio Toomas Paulile 80. sünnipäevaks

Kallis Toomas, mu Õpetaja ja Meister! Sa oled armastanud kasutada oma jutlustes pilte ja metafoore ning oled ka öelnud, miks Sa seda teed: vaimsetest asjadest, asjadest, mis jäävad nähtava maailma piiride taha, saab kõige paremini rääkida metafooride ja piltide abil, sest need puudutavad meid vahetumalt kui abstraktne jutt ning jäävad ka paremini meelde. Mulle on […]

Teoloogia ja filosoofia dialoog – Rudolf Bultmann ja Martin Heidegger

Milline on teoloogia ja filosoofia suhe? Filosoof Martin Heidegger (1889–1976) on öelnud, et „teoloogia on positiivne teadus ning säärasena sellepärast filosoofiast absoluutselt erinev“ (Heidegger 1994, 1918) Oleme ausad – nende kahe distsipliini suhe on olnud pisut komplitseeritud, sest on olnud teolooge, kes ei ole tahtnud filosoofiast midagi teada, kuna pidanud seda mõttetuks või lausa ohuks […]

Üks lugu tänulikkusest (1Ts 5:18)

„Tänage kõige eest – see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses.“ (1Ts 5:18) Kui ma eile kirikukalendri lahti tegin, et vaadata jutluse aluseks antud teksti, leidsin sealt lõigu Pauluse kirjast Tessaloonika kogudusele, mis sisaldas terve rea väga erinevaid üleskutseid: „Rõõmustage!“; „Palvetage lakkamatult“, aga tänase pühapäeva märksõnaks oli antud vaid üks sõna – „tänulikkus“. Et […]

Usutunnistus kui katse väljendada väljendamatut. Saatesõna Arthur Võõbuse loengutele sümboolikast

Ajakirjal Kirik & Teoloogia on au avaldada esmakordselt meie rahvusliku suurmehe Arthur Võõbuse (1909-1988)1 loengud sümboolikast. Viimane ei olnud küll Võõbuse kitsam eriala, ent õpetades Chicago Ülikoolis ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Usuteaduse Instituudis Torontos Uue Testamendi teadust ja vanaaja kirikulugu, tuli tal muude distsipliinide hulgas õpetada ka sümboolikat2 – teoloogilist distsipliini, mis uurib erinevaid […]

Jumal on aednik (Js 5:1-7)

“Ma tahan nüüd laulda oma armsamast,mu armsama laulu tema viinamäest. Mu armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul. Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; ta ehitas selle keskele torni, ta raius sinna ka surutõrre. Siis ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent kängunud olid kobarad, mida see andis. Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja […]

Kreeka-rooma usundi kujutamine Apostlite tegude raamatus kahe teksti (Ap 14:8–18; 28:1–6) näitel

Üheks olulisemaks murranguks varase kristluse ajaloos oli ristiusu levik Palestiinast Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. See ei tähendanud vaid kristluse geograafiliste piiride laienemist, vaid ristiusu sisenemist uude religiooni- ja kultuurikonteksti. Kuigi hellenistlik kultuur oli levinud ka Palestiinas ja selle mõjusid võib leida kõigist eluvaldkondadest – keelest, kirjandusest, olustikust ja ka usundist (vt Hengel 1973; Hengel 1989) […]

Vaim, kes vaimustab ja vahvastab (Jh 14:15-20.25-27) Jutlus 1. nelipühal

“Kui te armastate mind, siis pidage mu käske. Ja ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe Teda ega tunne Teda ära. Teie tunnete Tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei […]

Teisel pool piire (Gl 3:23-29)

“Enne usu tulekut me olime aga Seaduse valvealustena vangistatud usu ilmutamiseni tulevikus. Nõnda siis on Seadus olnud meie järelevaatajaks kuni Kristuseni, et me saaksime õigeks usust. Et nüüd aga usk on tulnud, siis me ei ole enam järelevaataja all. Nüüd te olete ju kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuse, sest need kõik, kes teie […]

Lunastus hirmust (1.Tm 1:7–10)

„Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõõdukuse vaimu. Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, Tema vangi, vaid võta koos minuga osa vaeva kannatamisest evangeeliumi pärast Jumala väe abil, kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, ei mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu […]

Üks peatükk Uue Testamendi ajastuloost: sissejuhatavaid märkusi Augustuse ajastu ideoloogia ja keiser Augustuse kultuse kohta

Ei ole olnud palju Rooma keisreid, kelle valitsusaega käsitletakse täiesti omaette ajajärguna. Üks sellistest on olnud keiser Constantinus Suur [1] ja teine keiser Augustus, kellele on pühendatud käesolev artikkel. Keiser Augustus sai ainuvalitsejaks 31. a. eKr, pärast pikki aastakümneid kestnud kodusõdu [2] ja jäi ainuvalitsejaks kuni oma surmani 14. a. pKr. Nendesse aastatesse tuleb siis dateerida ka […]

Reformatsioon 500
English