Ukraina võitleb praegu Venemaaga, võitleb vaba maailma väärtuste, vabaduse eest. Võitleb ka meie eest. See on meie kõigi võitlus. Võitlus toimub ka me eneste sees. Langeme, heitleme, ületame end. Ajame taga tõde ja õigust. Loobume oma õiguse nõudmisest, valime rahu ja armastuse tee. Kaotame kõik. Kaotame iseenda. Et võiks sündida midagi uut. Tassi, mis ajab üle ääre, ei saa vett juurde valada.
Janu on kõikidel üks. Sellenimelises luulekogus on kirjas Kristiina Ehini read: “Elu- ja armastuse-janu kõrvetab huuli/Õhus on arvamused/kuid lood vaid joodavad juuri“. Ka religioonidel on üks ühine sõnum, kuldreegel. Võib-olla ka struktuur. Nii on leidnud näiteks Linnart Mäll, kes arendas välja humanistlike baastekstide kontseptsiooni, kõrvutades budismi, kristlust, konfutsianismi ja hinduismi. Samas peegeldab see seisukoht tema isiklikku mõttemaailma ja väärtusi. Kas on olemas mingi kehtiv ajatu väärtussüsteem? Meie teadmiste taga on alati mingid poliitilised otsused. Iga teadlane lähtub natuke enese ootustest ja taustast. Ka ajalookäsitlustel on omad sotsiaalsed ja rahvuslikud taotlused ning hinnangud. Öeldakse, et ajalugu on kirjutatud võitjate poolt.
Selles numbris avaldame sellekevadise usundiõpetuse olümpiaadi võitja Keisi Pillarti arutluse: „Mida on ajaloost õppida ajatu kohta?“ „Ajalugu vormib meie taju ajatust,“ väidab ta. Religioon on vorminud ajalugu ja ajalugu omakorda muutnud religiooni sisu.
Praegu on otsustavad päevad maailma ajaloos. Hinge kinni hoides oleme palvetes koos ukrainlastega. Meenuvad Gustav Suitsu read: „ Me seisame kahe riigi väraval:/see üks on pimedus ja teine valgus./ Me, noored, ootame pilgul säraval:/nüüd see ligineb: lõpp ja algus!/Viimaks ometi!“ Millal need õudused ometi lõppevad?
Ärevate aegade keerises heitles Galilea külast Magdalast pärit neiu Maarja. Ta kaotas end ja leidis end taas, leidis oma õpetaja ja kaotas ta. Ja leidis. Leidis, et Kristus on surnuist üles tõusnud. Ja kuulutas seda oma kaaslastele. Selle numbri jutluses kirjutab Einike Pilli, et risti ülemine ots näitab taevasse, surma ja häbi puu on ka uue alguse puu, mis puhkeb õitsele. Surmal ja üksildusel pole viimast sõna.
Oleme erinevad, aga janu on kõikidel üks. Kristus on üles tõusnud!
Tänases numbris:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 5/10: ülestõusmisaja 3. pühapäev 1Pt 2:21–25.
Kaisi Pillart, “Mida on ajaloost õppida ajatu kohta?”
Einike Pilli, “Rist kõneleb uuest algusest”.
Kirikute Maailmanõukogu, Kirikute Maailmanõukogu ärgitab patriarh Kirilli: „sekkuge ja paluge paasateenistuse ajal avalikult relvarahu”.
Ajakirjas Kirik & Teoloogia väljendatud seisukohad ei pruugi kattuda ajakirja toimetuse seisukohtadega.
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2020. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
