„Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, uksed lukus, tuleb Jeesus, jääb seisma nende keskele ja ütleb neile: „Rahu teile!“ (Jh 20:19)
Jeesus tuleb viimast korda Jeruusalemma ja tema templisse, röövlikoopasse, sest prohvet peab saama tapetud seal, Jahve neetud linnas – „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud!“ (Mt 23:37) Jeesus löödi risti. Tapeti „religioosse ilma ja valitseva võimu“ ehk riigi ja kiriku koostöö tulemisel. „Tõepoolest, vaimu ja võimu vahekord on alati väga tundlik,“ kirjutab tänases Palmipuudepüha jutluses preester Tauno Toompuu. „Kui vaim ei oska teisiti, kui hakkab kasutama võimu tööriistu selleks, et täita oma ülesannet, on midagi paigast ära.“ Kuidas on lood meiega? Kas pole meist mõned tahtnud muuta riigi põhiseadust selliselt, et edaspidi saaks juba riiklikult tunnistada mingi tegu patuks? Kuidas on lood igaühega meist? „Kas viimselt ei ole üks röövlikoopa nurgake meie igaühe elus esindatud,“ ütleb jutlustaja. Kas me ei palveta mitte selliselt: Armas Jumal, et nüüd on ÜRO Peaassamblee hukka mõistnud sissetungi Ukrainasse, siis ka meie mõistame selle nüüd hukka? Kas pole see mitte röövlite palve? Vaimu palve, kes on end allutanud võimule? „Ära peta ennast võimalusega elada kaksikelu. Sa oled kas üks või teine,“ ütleb meile tänane jutlustaja. Ja seda ütleb meile Jumal igal päeval iga hetk.
„Aga kui nad neid asju rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: „Rahu olgu teile!““ (Lk 24:36)
See pilt sobib hästi teoloogide konverentsile, kus arutletakse tõe ja tarkuse ning sobilikuima teoloogia tegemise viisi üle. Selle üle arutleb ka tänases artiklis Mikael Raihhelgauz, kes pidas ettekande „Kristlik kõrgharidus ja heebrea tarkus“ Kõrgema Usuteaduse Seminari 100. sünnipäevale pühendatud konverentsil „Tarkus hüüab tänavail“. Mis on kristlik kõrgharidus? Mis on heebrea tarkus? Me teame, et heebrea tarkus ei tundnud ära Jumala ilmutust, Jeesust. „Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata.“ (Lk 12:56) Kas oskame? Autor toob esile tarkusekirjandusest inspireeritud kolm põhimõtet, millest kolmas on „jumalakartlikkust ja teoreetilisi teadmisi saab elada välja vaid päris looduse ja päris inimestega suhestudes“. Kuidas me suhestume? Tänaseks oleme jõudnud looduse reostamise ja hävitamisega lõpusirgele. Inimesi tapame igapäevaselt. Kas on meid kunagi tarkus või kristlik kõrgharidus aidanud? Kõige oma hariduse ja tarkusega oleme selles punktis, et saadame relvi Ukrainasse, et takistada järjekordset genotsiidi. Mis elu me oleme elanud ja elame?
„Siis Jeesus ütleb neile: „Ärge kartke!“ (Mt 28:10)
Tänases numbris on kaks perikoopi, Suure Neljapäeva ja Esimese Ülestõusmispüha tarbeks. Esimese autoriteks on Randar Tasmuth ja Joel Siim, teise Jaan Lahe ning Joel Siim.
Algkristlased ei kartnud, vaid „viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodasid mööda, võttes rooga hõisates ja siira meelega, kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis.“ (Ap 2:46-47) Ja kõik oli neil ühine. Mis on neist tänaseks saanud? Meie. Meie, kes arutame, kui palju peaks palka maksma. Ja Issand ei lisa päevast teise koguduse juurde neid, kes pääsevad. Kui lisab, siis samas lahkub. Mis on juhtunud?
„Aga nooruk ütleb neile: „Ärge tundke hirmu! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast, Ta on üles äratatud, Teda ei ole siin.““ (Mk 16:6)
Kristus on üles tõusnud! Ta oli surnud, maetud ja on ülestõusnud. See on rõõmusõnum, mida kuulutas apostel Paulus ja mida me tunnistame usutunnistuses. „Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb,“ ütles Jeesus, ja lisas: „Mina elan ja ka teie peate elama.“ (Jh 11:25, 14:19)
Auväärsed inimesed, kes te lähete kindlasse surma; auväärsed mehed ja naised ja lapsed, kes te olete tapetud, igavene rahu olgu teiega. Andke meile andeks.
Palvetagem.
Jumal.
Meie, patused ja vääritud kristlased, palume Sind:
Kuule meid sel tunnil, ja tee lõpp Ukraina sõjale.
Igale sõjale.
Meie, patused ja vääritud kristlased, ei suuda seda teha, ega ole suutnud neid ära hoida.
Tee meiega, nagu heaks arvad.
Vaata, Issand, oma loodud olendite vaeva ja valu, pisaraid nende silmis, ahastust nende hinges, ja võimutsevat surma.
Meie, patused ja vääritud, ei ole suutelised aitama. Pole olnud suutelised ära hoidma.
Meil ei ole õigust paluda Su abi, ega väärilised paluma.
Meie patt ja ülekohus on üle meie pea tõusnud.
Jumal.
Ole meile armuline.
Valgusta neid, kes selle sõja on valla päästnud, ja anna neile mõistust, et nad täidaksid Sinu tahet – „Õndsad on rahunõudjad, sest neid peab Jumala lasteks hüütama“.
Halastaja ja Inimesearmastaja, anna Ukraina rahvale püsivust ja lootust ning jõudu seista vastu ülekohtule. Ole ligi kõigile, keda see sõda puudutab, olgu kodumaal või põgenikuteel, ja anna neile kannatlikkust, vastupidamist ja lohutust.
Jumal, me ei palu armu endile, sest me pole seda väärt. Tee meiega, patuste ja vääritute kristlastega, nagu Sa heaks arvad.
Me palume armu Ukraina rahvale.
Sina oled meie Jumal, halastaja ja päästja Jumal, ja Sulle, Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule kuulub kõik au nüüd, ikka ja igavesti.
Aamen.
Tänases numbris:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 5/8: Suur Neljapäev Ap 2:42–47
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 5/9: Esimene Ülestõusmispüha 1Kr 15:1–11
Mikael Raihhelgauz, Kristlik kõrgharidus ja heebrea tarkus
Tauno Toompuu, Ainult need, kellel ei ole midagi, saavad vastu võtta kõik (Mt 21:12–17)
Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmiku inauguratsiooniloeng 12.4.2022
Ajakirjas Kirik & Teoloogia väljendatud seisukohad ei pruugi kattuda ajakirja toimetuse seisukohtadega.
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2020. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
