Mida kirjutatakse kauges tulevikus ajaloo- või kirikuloo õpikutes praeguse ajastu kohta Eestis või siin Euroopa nurgakeses? Oma turbulentsuse poolest ei erine praegune ilmselt kuigivõrd varasematest ega tulevastest. Keerukate arutelude ja muutuste keskel tundub alati, et vanasti oli rohi rohelisem ja taevas sinisem, aga tulevikust tagasi vaadates on praegune aeg ilmselt üks paljudest aegadest, mil kõik on kogu aeg muutumises.
Hullem oleks siis, kui praeguse aja turbulentsus on tõepoolest eelmäng millelegi hullemale, mille hulka kuulub näiteks sõjaline konflikt. Sõda või vähemalt ahistav poliitiline vastasseis toob inimestes välja hea ja halva. Sõda sunnib valima pooli ja hülgama inimlikkust. Sõda tähendab ühel või teisel viisil vastu astumist kristlikele väärtustele. Sõda tähendab tapmist, ehkki seda võidakse ilustada muude nimedega. Aborti on samuti nimetatud tapmiseks. Kui panna sõda ja abort ühte lausesse, siis tekib rida ootamatuid küsimusi, mida tavaliselt esitada ei juleta. Orenti Kampus arvamusloos julgeb. Ja pakub mõtlemapanevaid järeldusi.
Sõda ja poliitilist survet kardeti – ja õigustatult – ka Vanas-Iisraelis. Assüürlaste, babüloonlaste ja teiste poliitiline surve oli kauakestev ja armutu. Prohvetiraamatutes viidatakse tihti sellele survele, aga ka raskustele ja heitlustele, mida surve põhjustab inimestes ja mis ei lase inimestel jääda endaks. Möödunud pühapäeva jutluse aluseks olnud Js 8:11–15 on üks sellistest kirjakohtadest, mis annab aimu, milliseid katsumusi ja paradoksaalseid probleeme veeretab inimese teele Jumal. Selliseid, mis lasevad Jumalal muutuda vandenõuks. Kas ka tänapäeval? Sellest jutlustab Urmas Nõmmik.
Teemal, kuidas kirik, eriti idakirik kõige selle keskel on hakkama saanud, jätkab ülevaadet teoloogiadoktor Alar Laats. Ukraina ja valgevenelaste kreekakatoliku kirikutest annab ta ülevaate tänases osas.
Aga maailma kirikutes tegeletakse õnneks tänapäeval ka sellega, et suuri hädasid ära hoida. Üks viis selleks on talitseda viha, eriti digitaalset vaenukõnet. Maailma Kristliku Kommunikatsiooni Ühingu (World Association for Christian Communication, WACC) Euroopa haru avaldas sel teemal raporti ja abivahendi. Sellest on lähemalt juttu uudises.
Tänases ajakirjanumbris:
Alar Laats, Idakatoliku kirikud, 2. osa.
Orenti Kampus, Abort ei ole patt.
Urmas Nõmmik, Jumala vandenõu (Js 8:11–15).
Digitaalsele vaenukõnele regeerimiseks on vaja kriitilist mõtlemist ja kriitilist klikkimist.
Juhtkirja foto: Urmas Nõmmik.
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
