Igapäevaselt puutume kokku väga erinevate inimestega – on meile lähedasi ja kalleid, kellega koos veedetud aeg on puhas rõõm. On ka sellised, kellega oleme küll sunnitud suhtlema, kuigi parema meelega seda ei teeks. Armasta oma ligimest nagu iseennast – aga kuidas seda mõista ja kes on üldse minu ligimene? Kristlikust perspektiivist on ligimene iga inimene meie kõrval – nii kaugel kui lähedal. Sõltumata meie sümpaatiast või antipaatiast on “käsk” selge: armasta!
Õpetaja Aare Luup kõneleb tänase Kirik ja Teoloogia lehenumbri veergudel sellest, et me ei peaks armastuse käsust mõtlema kui kohustusest, vaid see on võimalus osutada igale kaasinimesele – ka sellisele, kellega me suudame võibolla üldse väga vähestes küsimustes kokku leppida – sellegipoolest austust ning leplikkust. Siis ei ole ligimese armastamine mitte tema “leebusega lämmatamine” või enda selgrootuse ja nõrkuse avaldus, vaid inimväärne eluviis, millest võidavad kõik.
Ka hingehoidja ja TÜ usuteaduskonna doktorant Liidia Meel peatub oma mõtiskluses erinevuste kohtamise teemal ning leiab, et vastuoludest üle aitab meid jõudmine seesmiselt “mõttepuhkuse punkti”, kus kaovad piirid “mina” ja “sina” vahel, kaovad vastandused ning jääb lihtsus, milles üksteist ära tunda.
Tänases lehenumbris avaldame ka abimatejali Kristuse kirgastamispüha perikoobitekstile EELK kirikukalendri järgi, milleks on tekst 2. kirjast korintlastele 3. peatükist. Evangeelsetes kirikutes on kirgastamispüha üks väiksematest tähtpäevadest aastas, kuid õigeusu, katoliku ja ka anglikaani kirikukalendris kuulub see kindlalt kõige olulisemate kiriklike pühade ritta. Kristuse kirgastamine viitab sündmusele, mida kirjeldavad kõik evangeeliumid ja kus väikesele Jeesuse jüngrite ringile ilmutatakse väga erilisel moel tema jumalikku loomust. Midagi olulist muutub selles, kuidas nad näevad oma õpetajat, nende silmadelt võetakse justkui ära kate, mis takistas Jeesuse tõelise olemuse taipamist, et ta ei ole ainult suur õpetaja ja teenäitaja, vaid ühtaegu ka Jumala reaalne ligiolu meie keskel ja meie sees.
Head lugemist!
Tänases numbris:
EELK perikoopide abimaterjal 16: kirgastamispüha 2Kr 3:7–18.
Liidia Meel, Kui ma suren kohe praegu.
Aare Luup, Armastus ei ole kohustus (Hb 12:25-29).
Luterliku Maailmaliidu nõukogu kohtus Genfis.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
