„Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast, mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.” Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga. Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin. Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda! Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust. ”” (Ilm 1:9–20)
Johannese ilmutuse raamatust on inimestel raske aru saada. Seal on palju sümbolikeelt, on värvikaid, aga ka koledaid pilte maalitud, on hoiatusi, on nuhtluste ja hävingu kirjeldusi. Ehk kõige problemaatilisem on, et seal on kirjas ennustus, on prohveteering, nagu ettenägev unenägu. Ilmutuse raamatut on tõlgitsetud palju ja väga erinevalt. On leitud otseseid seoseid antud aegadega ajaloos ning paika seatud kindlad lõpuaja tärminid. See on omakorda põhjustanud, et tänapäeva ratsionaalne ja loogiline inimene, kristlane, tunneb selle raamatu suhtes ebamugavust ning tegelikus elus seda ei kasuta. Ka vaimulikud kipuvad ilmutusraamatu kirjakohti vältima ning asendama neid evangeeliumide kirjakohtadega.
Lisandub ka teine nüanss: paljudele kristlastele on minevikus, aga ka täna ja homme, Püha Vaimu antud prohveteerimise and, ka unede nägemise and. Saame küsida, miks on Jumal lasknud just ja ainult Johannese ilmutusraamatul saada osaks Uuest Testamendist, olla Jumala Sõna? Ja taas – Vanas Testamendis on palju prohveteid ning just nende kuulutuste täideminek oli see, mis kinnitas Jahve usku; mis tegi Jumala nähtavaks. Prohveteeringute eesmärgiks peakski ju olema saada üha uut kinnitust Jumala pidevast kohaolust ajaloos ja selle juhtimisest. Selles osas tahab inimene kõige enam sarnaneda Jumalaga, tema mõistus ongi nii ehitatud, et suuta tulevikku ennustada ning see on ka tema suurim himu – teada tulevikku. Ega muidu ei maksa ühiskond suuri summasid teaduse arendamiseks – ikka selle jaoks, et paremini ja kaugemale tulevikku ette näha. Mida edukamalt inimene suudab tulevikku taibata, seda edukam, rikkam ja rahulolevam ta on. Tuleviku teadmine oli pikka aega kristlaste monopol, mõned sajad aastad tagasi võttis teadus selle monopoli endale ning kristlased tunnevad end hüljatuina. Väljendub see sisemises ebakindluses, usu häbenemises, tuleviku pelgamises. Ollakse kadedad tehnoloogilisele ülioptimismile. Nii häbenetakse ka Johannese ilmutuse raamatut.
Mis imelik ja imeline raamat see siis selline on? Meil on Uues Testamendis evangeeliumid ja kirjad. Ka ilmutuse raamat on kiri. See kiri algab järgmiselt: „Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde, kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud. Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal.”
Esiteks, tegemist ei ole mitte enam Pauluse või Peetruse kirjaga, vaid Jeesuse Kristuse enda ilmutusega läbi saadetud ingli. Siin on ka lisatud otsene õnnistus Issandalt neile, kes seda kirja loevad. Teisalt, kiri on läkitatud koguduste inglitele. Iga kiri algab järgmise sissejuhatusega, esimese kirja näitel: „Efesose koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kes hoiab seitset tähte oma paremas käes, kes kõnnib seitsme kuldlambijala vahel.”
Me näeme, et kirja edastab ingel koguduste ingleile. Siit ka seletus, miks seda kirja on inimestel nii raske lugeda. Siiski, kiri on mõeldud ka koguduste liikmetele, kristlastele ning sellepärast on appi võetud veel üks vahendaja – apostel Johannes, kõige vanem ja kogenum apostel sellel ajal, see, kes oli viimasena elus neist, kes olid Jeesust oma silmaga näinud (kiri on dateeritud aastasse 96 pKr).
Kiri räägib meile ajaloo sündmustest, Jumala plaanist maailmaga. On pakutud välja tõlgendus, et kirjas on ennustus inimkonna ajaloost alates Johannesest kuni Kristuse teise tulemiseni. See skeem kehtiks ka Kristuse läkituste kohta kogudustele, kus esimesed kirjad on läkitatud kogu kirikule esimestel sajanditel kuni selleni, et praegu elame viimasel, seitsmenda kirja ajastul. Seitsmendast, Laodikeia kogudusele saadetud läkitusest loeme: „Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust. Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -, siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga. Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile. Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! ”
Eks ole tuttav: „Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust”. Seda me oma ümber näeme ja me ei imesta enam, sest Kristus on meile sellest kirjutanud, sellest teada andnud 2000 aastat tagasi. See, et ta seisab ukse taga ja koputab, tähendab meile, et tõesti, nüüd tõesti on aeg käes.
Veelkord – et me mõistaksime inglitele kirjutatud läkitusi nõuab suurt palvet Jumala poole, et Ta meile taipamist saadaks. Aga meile on antud siin abi – Jumal on ilmutanud end täielikult Naatsareti Jeesuse saatuses, milles on kirjas kogu tulevane ajalugu. Jeesuse elus, kannatuses, surmas ja ülestõusmises toimus ette ära kõigi sündmuste edasine kulgemine ja lõpp. Ka maailma lõpp teostab kosmilistes mõõtmetes vaid seda, mis on Jeesuses juba toimunud. Seetõttu tuleb Johannese ilmutuse raamatut lugeda koos evangeeliumidega. Kellel kõrv on, see kuulgu. Aamen
Ülo Liivamägi (1961) on EELK Jüri koguduse diakon ning EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduse eriala magistriõppe üliõpilane.
