Ülo Liivamägi

Jeesus õpetab meid palvetama, me oleme meieisapalvega kokku kasvanud ja oleme tunnetanud seda, mida Jeesus peale „aamen“ ütlemist oma jüngritele rõhutab:„Sest kui te annate inimestele

„Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid

„Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. Ma olin

„Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“ (Js 43:1) „Kui te midagi minult palute minu nimel,

Vanas Testamendis (VT) on palju lugusid prohvetitest. Sageli algavad nad samamoodi – inimene esmalt heitub Jumala kutse peale ja hakkab otsima vabandusi, puudusi enda juures,

„Nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures,

„Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis

„Jumal pani Aabrahami proovile ning ütles temale: „Aabraham!” Ja ta vastas: „Siin ma olen!” Ja Tema ütles: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa

„Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud! Päevast päeva nad küll otsivad