ISSN 2228-1975

Astu sisse (nr 533/ 25.3.2022)


Armastus on valik, mille Jumal meie ette seab. Valik, tihti mis tähendab kasvõi esimest sammu. Sisseastumist Jumala Sõnasse. Armastust inimeste vahel sõnades väljendada on tihti raske, et seda kõike sõnadesse mahutada, mida armastatu vastu tuntakse. Luuletajatel see ehk õnnestubki, rääkida armastusest nii, et me taipame lugedes – jah, see ongi seesama. Jumala armastuse jaoks jääb samuti inimese keel kasinaks. Armastust jagada pole ka alati kerge, eriti kui tunnetame kurjust ja tunneme viha, kui aeg on kuri. Meile on aga antud Jumala Sõna armastusest, kirjapandud kõned Jeesuselt, tema jüngritelt, õpilastelt. On ka Vana Testamendi laulud, mis meile kõnelevad Jumala armastusest. Isegi kui meil pole kohaseid sõnu, saame me teha valiku, et vastu võtta Jumala Sõna, Tema armastus, jagada ka ise armastust. Ka olukorras, kus armastus on justkui varjus, kus aga kõige enam vajatakse just armastust ja halastust.

Tänases jutluses (Ef 5:1–2) räägib Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Jaan Lahe Kristuse teenivast armastusest: “Oleme kannatusajas ja seepärast kõneleb ka meie tänase jutluse aluseks antud tekst Kristuse armastusest. Kuigi meie armastus ei küündi selleni eales, on ometi just Kristuses antud meile teeniva armastuse eeskuju ja see kannatav maailm, milles elame, maailm, mida räsivad sõjakoledused, vägivald ja mida kipub tumestama lootusetus, ei vaja midagi rohkem kui meie teenivat armastust. Oleme saanud võime armastada Jumalalt, kes ise on armastus ja kes on igasuguse tõelise armastuse läte.”

Vaimulik Toivo Pilli räägib artiklis “Eesti baptistide usuteaduslikust seminarist 1922-1940”: “Eesti baptistid – ja vabakogudused laiemalt – on läbi aastate hoidnud ja praktiseerinud veendumust, et haridus on tähtis. Vist ükski usuliikumine ei saa läbi ilma anti-intellektuaalsete häälteta, kuid pilk ajaloole osutab, et baptistid on suutnud säilitada tasakaalu: nad rajasid 1922. aastal teoloogilise õppe edendamiseks seminari, kuid on samal ajal ikka rõhutanud usulist kogemust, palvet ja kristlikku eluviisi. Võiks öelda: Jumalat ja kaasinimesi tuleb teenida ja armastada nii mõistusega kui südamega./—/ Arusaamine, milline peaks olema vaimulik ettevalmistus vabakogudustes, kujunes suurel määral ennesõjaaegse seminari eeskujul. Seda kuvandit püüti rakendada nõukogude ajal, pärast 1945. aastat. Muidugi võib arutleda, kas see mudel oleks vajanud paindlikumat käsitlemist ja kas seda ehk idealiseeriti üle. Aga vähemasti oli millelegi toetuda teoloogilise õppe korraldamisel, isegi kui nõukogude perioodil asendasid seminari mitteformaalsed õppegrupid ja lühemad kursused, ja mõnel puhul teoloogiast huvitatud sõpruskonnad.”

Paastuaja viienda pühapäevale pühendatud EELK perikoopide abimaterjal vaatleb Heebrea kirja üheksanda peatüki salme 11 kuni 14. Heebrea kirja on peetud Piibli selgeimaks raamatuks. Selle eriline selgus tuleb määratletud mõistetest ja selgetest arutluskäikudest. Nii reaalselt kui sümboolselt luuakse loogiliselt paikapidav õpetus. Kirjakoht sisaldab olulisi mõisteid, nagu „igavene lunastus“, „Kristuse veri“, „igavene Vaim“, „südametunnistus“, „puhastama“, „surnud teod“, „Jumalat teenima“. Nendes sõnades on Jumala teod, mis kõikjal evangeeliumis, ning meie koht evangeeliumis. Nende juurde lisab kirjakoht Heebrea kirja teoloogiale nii omaselt „ülempreestri“, „telgi“ ning samuti kreeka keeles lühikese, tõlgetes pika väljendi „üks kord ja igaveseks“.

Avaldame õigeusu teoloogide deklaratsiooni „Vene maailma“ (Russkii mir) valeõpetuse kohta. Kallaletungi õigustamiseks Ukrainale on Moskvas kasutatud ka “Vene maailma” ehk Russkii mir‘i kontseptsiooni. Selle kui valeõpetuse mõistis Brandon Gallaher (Exeteri ülikool) ja Pantelis Kalaitzidise (Volose Teoloogia Akadeemia) initsiatiivil hukka terve rida juhtivaid õigeusu teolooge üle kogu maailma. 13. märtsil koostatud deklaratsiooniga on praeguseks ühinenud üle tuhande allakirjutanu. Palju tähelepanu äratanud tekst on nüüd loetav ka eesti keeles.


Tänases numbris:

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 5/7: paastuaja viies pühapäev Hb 9:11–14.

Toivo Pilli, Eesti baptistide usuteaduslikust seminarist 1922-1940.

Jaan Lahe, Teeniv armastus (Ef 5:1–2).

Deklaratsioon „Vene maailma“ (Russkii mir) õpetuse kohta.

Ukraina ja Venemaa pühendamine Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele.


Ajakirjas Kirik & Teoloogia väljendatud seisukohad ei pruugi kattuda ajakirja toimetuse seisukohtadega.

Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama  meie ajakiri on avatud kaastöödele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2020. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Soovitatud:

English