ISSN 2228-1975

Kristlaste ühtsuse palvenädala päevamõtisklused

Igal aastal 18.–25. jaanuaril kutsutakse kogu maailmas palvetama kristlaste ühtsuse eest. Alates 1966. aastast korraldavad seda palvet Kirikute Maailmanõukogu ja Rooma-Katoliku Kirik üheskoos. Avaldame 5-8. palvepäeva eestindatud päevamõtisklused.

5. palvepäev, 22. jaanuar

„Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel“ (Mt 2:9)

Ühe Jumala juhtimisel

Lugemine

2Ms 13:17-14:4  Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest

Ps 121  Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?

Ilm 22:5-9  Sest Issand Jumal ise valgustab neid

Mt 2:7-10  Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel

Mõtisklus

Ikka ja jälle kirjeldab pühakiri seda, kuidas Jumal kõnnib koos oma rahvaga, kaitseb neid ja valvab nende üle ööl ja päeval. Teekond pole kaugeltki lihtne, mõnikord me läheme tuldud teed tagasi, teinekord teeme ringi ja pöördume tagasi teist teed. Kogu meie teekonnal läbi elu me võime olla kindlad, et Jumal, kes ei puhka ööl ega päeval, kaitseb meid, kui meie jalg libastub ning me kukume.

Ka kõige pimedamas pimeduses on Jumala valgus meiega. Tema valgus kumab prohvetite kaudu, kes on seatud juhtima Jumala rahvast nende ees seisval teekonnal ja meenutama neile lepingut. Õigel ajal, siis, kui aeg on küps, saadab Jumal oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse. Tema on kõikidele rahvastele teed juhatav valgus, Jumala hiilgus siin maailmas, igavese elu läte, kes sõlmis oma verega uue lepingu.

Edasine tee ühtsusesse üksteisega ja seega tihedamasse ühendusse Kristusega ei ole alati selge. Meie tõsimeelsed katsed iseseisvalt ühtsust üles ehitada lasevad meil kergesti unustada Pühakirja põhisõnumi: Jumal ei hülga oma rahvast isegi ebaõnnestumistes ja lõhestumises. See on lootuse sõnum nii kristlastele kui ka kogu maailmale. Hommikumaa tarkade lugu meenutab meile, et Jumal juhatab kõiki inimesi tähevalgusega sinna, kus nad saavad leida Kristuse, maailma valguse.

Jumal saadab meile Püha Vaimu, kelle valgus võimaldab meil usu silmadega näha tõde Jumala Pojast ning kes kutsub ühtsusele ja lepituse leidmisele Temas. See Vaim juhib meid pimedusest ja tragöödiast Kristusest juhitud valgusesse ja ellu.

Palve

Issand Jumal, meie taevane Isa, Sa saatsid tähe, et juhatada hommikumaa targad oma ainusündinud Poja juurde. Lase kasvada meie lootusel Sinu suhtes ja anna meile alati teada, et Sa kõnnid koos meiega ja valvad oma rahva üle. Õpeta meid järgima Sinu Püha Vaimu juhatust, kui kummaline see teekond ka ei tunduks, nii et Sa juhiksid meid ühtsuseni Jeesuses Kristuses, maailma valguses. Ava meie silmad oma Vaimule ja julgusta meid meie usus, et saaksime tunnistada, et Jeesus on meie Issand ning Teda kummardada ja Tema üle rõõmustada nii nagu hommikumaa targad Petlemmas.

Palun õnnista meid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

6. palvepäev, 23. jaanuar

„Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites“ (Mt 2:11)

Koguneme kummardama ühte Jumalat

Lugemine

2Ms 3:1-6  Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata

Ps 84  Kui armsad on sinu hooned, Issand Seebaot!

Ilm 4:8-11  Kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti

Mt 28:16-20  Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda

Mõtisklus

Kui targad hommikumaalt Petlemma jõudsid ja last koos emaga nägid, siis kummardasid nad teda. Sellise Jumala ilmutuse juuresolekul on silmad langetatud ja põlved nõtkuvad. Samamoodi peitis Mooses põlevat põõsast nähes oma nägu, kartes Jumalale otsa vaadata. Kui jüngrid nägid ülestõusnud Kristust Galilea mäel, olid nad üllatunud ja mures. Ometi nad kummardasid Teda. Taevasel liturgial langevad kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette. Jumala ligiolu kogedes me vaatame üles, kogeme hämmastust ja kummardame Teda.

Kas me näeme? Oleme me hämmastunud? Kas me kummardame teda tõeliselt? Kui palju kordi me vaatame ilma nägemata, kui meie silmad jäävad Jumala ligiolu suhtes pimedaks? Kuidas me saame tões ja vaimus kummardada, kui me enne ei näe? Piiratud vaatevälja tõttu näeme sageli ainult oma sassis lahkarvamusi, unustades, et Jumal on kinkinud meile kõigile oma päästva armu ja et me oleme osaduses sama Vaimu kaudu, kes meid ühendab. Uhkusest tagant tõugatuna järgime me sageli enda tehtud seadusi ja inimlikke traditsioone, jättes sageli tähelepanuta armastuse, mida oleme kutsutud jagama ühtse, Kristuse vere läbi õigeks mõistetud rahvana ühises usus meie päästjasse Jeesusesse.

Püha Vaimu poolt ellu kutsutud kogukonnad, meie kirikud kutsuvad meid üheskoos teekonnale Kristus-lapse poole, et talle ühtse rahvana austust avaldada. Kaastunde Vaim juhatab meid üksteisele lähemale ja meid kõiki koos ühe Issanda poole. Ainult seda juhtimist järgides saame Teda kummardada tões ja vaimus. Meie tulevik Jumalas on ühtsuse ja armastuse tulevik, meie teekond sellesse sihtkohta kannab kaasas tõde ühtsusest Kristuses.

Palve

Kaastundlik Jumal, Sa andsid pimedale võimaluse tunda ära oma Päästja, Sa annad meile võimaluse meelt parandada. Halasta meie peale, eemalda meie silmadelt klapid ja juhata meid kummardama Sind kui meie Jumalat ja Päästjat. Meie häda ja viletsuse keskel, hoolimata meie pattude sügavusest, anna meile võime armastada Sind kogu südamest. Lase meil läbida see teekond koos, valguse juhtimisel, ühe südame ja meelega, nii nagu tegid esimesed jüngrid. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu meiega, et me üheskoos ülistaksime Sind Vaimu osaduses ja kuulutaksime sellest kõigile, kes meie ümber on.

Aamen.

7. palvepäev, 24. jaanuar

„[Nad] avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri“ (Mt 2:11)

Osaduse kingitused

Lugemine

Ho 6:1-6  Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver

Ps 100  Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega

Ap 3:1-10  Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle

Mt 6:19-21  Sest kus su aare on, seal on ka su süda

Mõtisklus

Teekonnal Petlemma linna, leivalinna, mõtiskleme me hommikumaa tarkade üle, kes tulid Kristus-lapsele austust avaldama. Nad avasid oma aardekirstud ning pakkusid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.

Ajalooliselt välja kujunenud lõhed, ekslik keskendumine reeglitele ja rituaalidele ning meie mure maiste asjade pärast on meid lahku viinud. Niisiis, milliseid kingitusi me oleme valmis pakkuma kuningale, kes tuleb meie elu valgustama ja ühtsuse armu juurde juhatama? Me teame, et Jumal ei taha meie rikkust ega põletusohvreid – tema jõud toimib läbi meie vaesuse. „Mul ei ole hõbedat ega kulda.” Issand Jumal soovib meie tuksuvaid ja armastavaid südameid, südameid täis armastust Tema ja meie vendade ja õdede vastu Kristuses, kellest me oleme eraldatud, südameid, mis on täis halastustegusid, tõeliselt kahetsevaid ja muutusi soovivaid südameid.

Valmistagem siis Talle kingituseks armastust täis süda. Palvesse langemiseks on vaja südant, mis kahetseb meid lahutava patu pärast ja mis on kuulekas Temale, keda me teenime. See kuulekus elustab, tervendab ja lepitab kõik, mis on katki või haavatud meis, meie ümber ja meie kui kristlaste seas. Kristus on juba andnud kirikule osaduse kingituse. Me kasvame osaduses, kui jagame armu, mida meie erinevad konfessioonid on saanud, tunnistades, et kõigi meie kingituste allikas on Issand Jumal.

Palve

Au ja kiitus ja tänu Sulle, Issand Jumal! Sa oled end ilmutanud läbi oma Poja ülestõusmise nii neile, kes on Sinu tulekut kaua oodanud, kui ka neile, kes Sind ei oodanud. Sa tead meid ümbritsevaid kannatusi, lõhestatusest põhjustatud valu. Sa näed maailma rabelemas ja olukord halveneb Lähis-Idas − kohas, mille Sa valisid oma sünnikohaks, kohas, mis pühitseti Sinu kohalolekuga. Palun lase meie südametel ja mõistusel Sind tunda. Palun ava meie südamed oma armastusele ja meie ümberkaudsete vendade ja õdede armastusele, kui me ühineme hommikumaalt tulevate tarkadega. Anna meile tahet ja vahendeid, et töötada selle maailma ümberkujundamise nimel, ulatades üksteisele kingitusi, mis toidavad meie osadust. Kingi meile oma õnnistus. Võta vastu meie palve oma Poja Jeesuse Kristuse nimel, kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga.

Aamen.

8. palvepäev, 25. jaanuar

„Läksid nad teist teed tagasi oma maale“ (Mt 2:12)

Jumala uutele radadele väljaspool tuttavaid eraldumise teid

Lugemine

Jr 31:31-34  Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu

Ps 16  Sina annad mulle teada elu teeraja

Ef 4:20-23  Ning saada uueks oma mõttelaadilt

Mt 11:25-30  Et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele

Mõtisklus

Me ei tea, mida targad mehed hommikumaalt mõtlesid – nemad, kes nad olid astronoomia ja navigatsiooni eksperdid – kui neile anti hoiatus pöörduda tagasi teist teed pidi. Nad võisid olla vägagi segaduses, kuid sama valgus, mis neile teekonna alguses suuna kätte näitas, näitas neile ka seda, et on teine tee, teine võimalus. Neid kutsuti suunda muutma.

Tihti me märkame, et me oleme seotud meile tuttavad asjade tegemise ja maailma nägemise viisidega. Kui need viisid või “teed” sulguvad, siis me hakkame mõtlema, kuidas edasi minna, kuidas teekonda jätkata. Jumala jumalik ettehooldus on alati olemas, et näidata meile, et meie jaoks on ette valmistatud teine tee. Jumal on siin selleks, et uuendada oma lepingut ja aidata meid välja  pettumustest, mida me kogeme takistustega kokku puutudes. Peame ainult uskuma, et Igavene Kuningas, kes andis meile valguse, suudab alati näidata uut suunda, kui meie teedel ja radadel on takistused. Uus algus on alati võimalik, kui me oleme valmis ja Vaimu tööle avatud. Kirikutena me vaatame minevikku ja leiame sealt ilmutuse, me vaatame tulevikku ja otsime uusi teid, et saaksime uue innuga jagada evangeeliumi valgust ja võtta üksteist vastu nii, nagu Kristus võttis meid vastu Jumala aus.

Vanu sisseharjunud teid käies on kristlikud kogukonnad üksteisest lahku läinud. Uutel teedel, millele Jumal meid kutsub, kõnnivad kõik kristlased koos ja saavad palveränduritena kaasteelisteks. Nende uute teede leidmine nõuab mõistmist, alandlikkust ja julgust. Nüüd on üksteise poole pöördumise ja leppimise aeg.

Palve

Armuline Jumal, kui me teame ainult ühte teed ja arvame, et peame selle juurde tagasi pöörduma, ja kui arvame, et kõigil teedel on takistused ja me langeme meeleheitesse, siis leiame Sind alati enda kõrvalt. Sa oled uuendatud lubaduste Jumal. Leiame Sind loomas meile uut teed, sellist, mida me ei oodanud. Me täname Sind, sest Sa ületad meie ootused. Me täname Sind Sinu tarkuse eest, mis ületab meie mõistmise piirid. Me täname Sind, sest Sinu loomingulised teed avavad ettenägematuid võimalusi. Kui me otsime õiget teed oma kaartidelt ja ei leia seda, siis leiame sellegipoolest alati Sinu, kes Sa juhid meid veelgi suurepärasemat teed pidi. Me palvetame Issanda Jeesuse Kristuse nimel ja Püha Vaimu osaduses, et Sa juhataksid meid alati enda juurde tagasi. Aamen.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood
Mare Palgi

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »
Jutlused ja mõtisklused
Johann-Christian Põder

Eksimus ja uus elu (Mt 3: 1-2)

1. RESIGNATSIOON JA LOOTUS „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!““ Need sõnad Matteuse evangeeliumi kolmandast peatükist

Read More »
Arvamused
Toomas Jürgenstein

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English