Kuidas mu õde ennast tunneb? Kas mu vanavanemad saavad hakkama? Miks mu kolleeg on nii kurvameelne viimasel ajal? Kas mu vanemad vajavad abi? Kuidas mina ennast tunnen? Kuidas see võõras, kellest ma iga päev mööda käin, ennast tunneb?
Ja veel. Kas ma panin tähele seda korraldust, millega riik ühiskonnaelu reguleerib? Kas ma võtan vastutuse meie ainsa kodu, meie Maa heaolu eest? Kuidas ma saan kaitsta nõrgemaid?
Ja veel. Küsimusi, mille üle järele mõelda, on veel ja veel. Kelle ülesanne on tähele panna ja kriitiliselt analüüsida lähemal ja kaugemal ümbruskonnas toimuvat, ja sellele vastata? Inimeste seotuse- ja vastutusetaju võib olla nõrgem või tugevam, ent tihtipeale lämmatab selle lihtlabane argipäev, mis kogu oma rutiinsuses ja lihtsuses röövib tohutult energiat, aega ja hinge. Seega, kellele delegeerida ülesanne?
Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia professor Thomas-Andreas Põder selgitab oma ettekandes, mis peeti konverentsil „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“, kuidas see ülesanne kuulub teoloogia vastutusalasse. Rõhutatult on süstemaatiline teoloogia see, mis peab läbi valgustama inimeste ühise elu ning pidepunkte pakkuma individuaalses elus. Nõnda võiks süstemaatilise teoloogia sünonüümina kasutada mõistet olevikuteoloogia – olevik oma taandamatus komplekssuses ja detailide rägastikus on see, mida süstemaatiline teoloog peab püüdma haarata. Ent rõhutada tuleb, et teoloog saab terava pilgu vaid treenimise kaudu, mis tähendab pikka ja keerulist tööd nii ajaloo, kultuuride, teiste distsipliinide ja inimestega.
Põderi ettekandele vastas konverentsil Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo. Karo toob oma vastuses välja süstemaatilise teoloogia vastutuse kõneleda erinevate sihtgruppidega, nii usukogukondade, laiema ühiskondliku avalikkuse ja akadeemilise avalikkusega. Küsimus aga on, kas praegune Eesti süstemaatiline teoloogia on õnnestunud selles vastutuses või pigem tuleb nentida, et arenguruum on suur. Pigem vist kehtib paraku teine variant.
Ent kas see probleem on eriomane süstemaatikale? Teoloogiale? Või laiemalt ülikooli teadustele? Vaadates meie praegust ühiskonda, tuleb öelda, et ka kõige praktilisem ja elulähedasem teadus ei jõua liiga paljude inimesteni. Kui teadlased on välja töötanud vahendi, mis aitab inimestel tervise ja elu juures püsida, siis miks peaks keegi selle vastu võitlema? Miks vaieldakse tõsimeeli ja põikpäiselt, et 2+2 ei võrdu 4?
Ehk otsitakse lahendust valest kohast. Kommunikatsiooni puhul on küll oluline selgus ja selle arvestamine, kellega kõneldakse; ent kommunikatsiooni võib parandada ja lihvida täiuslikkuseni, ja ikkagi ei pruugita jõuda selleni, et keegi sind kuulab, mõistab ja on valmis sind usaldades oma arvamust ja käitumist muutma. Ehk on üks samm lahendusest see, et teadlane, teoloog, süstemaatiline teoloog kuulab – oma vastuargumente ja emotsioone, mis võivad küll olla õigustatud, maha surudes –, mis põhjusel üks ja teine väidab, et 2+2≠4, et looduhoid ja kokkuhoid pole oluline, et religioonil pole kohta ühiskonnas. Põhjused on ilmselt palju sügavamad ja keerulisemad kui see, et numbrid 2 ja 4 on nõmedad, et inimene ei viitsi pakenditest loobuda, et inimene saab suurepäraselt ka ilma Jumalata hakkama.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask mõtiskleb sellele üle, mida tähendab Jeesuse kutse olla ärkvel ja valvas tema taastulemiseni. Kas valvata tuleks, et inimesed korralikult käsku täidaks? Et valvatavate moraal vastaks valvaja omale? Või pigem osutab valvamine hoolimisele ja kõigi loodute eest hoole kandmisele. Mis muu võiks olla usus ärganu vältimatu tung ja ülesanne kui lasta Jumala armastaval pilgul paista ka jumalatu peale.
Viljakat kaasamõtlemist!
Tänases numbris:
Thomas-Andreas Põder, Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus süstemaatilise teoloogia vaatevinklist.
Roland Karo, Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Vastus T.-A- Põderi ettekandele süstemaatilise teoloogia perspektiivist.
Kerstin Kask, Valvsuse aeg, tegus aeg (1Ts 5:2–11).
Etioopia: solidaarsus kiriku ja inimestega, kes igatsevad rahu järele.
Juhtkirja foto: Karin Kallas-Põder
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2020. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
