Kui objektiiv välistab määratult palju rohkem kui see, mida näitab, siis kas saame üldse rääkida objektiivsusest? Fotoaparaadi objektiivi vaatenurgast sõltub, kui kvaliteetne on kaamera. Kaamera vaatenurgast sõltub ka pildi laius ja suurus. Tänapäeva fotokaamerate resolutsioon on juba palju suurem kui vanadel fotoaparaatidel ja see katab ära suuri alasid. Kuid isegi laia diapasooniga vaatleja välistab palju rohkem kui see, mida ta käsitleb. Kuigi fookuse seadmine on äärmiselt oluline, sest sellest sõltub vaadeldava uurimisobjekti teravus, on uudsuse ja parema kontekstitaju saavutamise eesmärgil oluline aegajalt muuta vaatenurka ja fookust. Kuna ka teoloogias sõltub paljugi vaatenurgast ja selle laiusest, siis räägib sellest ka tänane ajakirjanumber.
Avaldame Jaan Lahe artikli Paul Tillichi kohta: “Tillichi kõnelemine Jumalast ja Kristusest puudutas paljusid tema kaasaegseid, kuna see oli ebakonventsionaalne ja mõjus uudsena. Paljud tema lugejad hakkasid tema teoste mõjul juba lapsepõlves omandatud usulisi mõisteid, mille sisu üle ei oldud võib-olla isegi kuigi palju mõeldud, nägema uue pilguga – need omandasid otsekui uue elu ja hakkasid korraga sügavalt kõnetama.”
Arvamusloos vaatleb Ergo Naab Uue Testamendi teaduse tänapäeva olukorda: “Kuna neutraalset ja eeldustevaba eksegeesi ei ole olemas (see on ka piiblihermeneutika põhireegel), siis on tänapäeva uurijal vabadus katsetada erinevate eeldustega. Tõsi, need eeldused ei pruugi enam sobituda partikulaarse konfessionaalse dogmaatikaga, sest perspektiiv on palju laiem. /…/ suur osa tänapäeva Uue Testamendi stuudiumist ootab põnevusega uurimise sobitumist mitmesuguste uurimisviisidega, ka nendega, mis ei kattu kitsalt konfessionaalse teoloogiaga, vaid näevad uustestamentlikus kirjanduses laiemat ja üldinimlikumat poolt.”
Jutluses arutleb EELK Mustamäe koguduse diakon Ülle Reimann Markuse evangeeliumi põhjal lesknaise ohvrianni üle. Lugu räägib Jeesusest, kes vaatleb ning toob esile kaks erinevat vaatenurka kahest erinevast hoiakust: “Ühte esindavad kirjatundjad, keda Jeesus süüdistab silmakirjalikkuses. Nad püüavad endast luua meeldivat kuvandit teistele näitamiseks, kuid kes nad tegelikult ei ole. /…/ Teisalt, lesk, kes paneb kaks peaaegu väärtusetut münti aardekirstu, ei häbene lasta inimestel näha teda sellisena, nagu ta on.”
Head ja aeglast lugemist!
Tänases numbris:
Jaan Lahe, Paul Tillichi käsitus Jumalast.
Ergo Naab, Mis toimub Uue Testamendi teaduses tänapäeval?
Ülle Reimann, Lesknaise ohvriand (Mk 12:41–44).
Usuteaduskonna õppejõud tutvustavad Paul Tillichi pärandit.
Juhtkirja foto: Urmas Nõmmik
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
