Üleeile algas Kristuse kannatusaeg, mis on tuntud ka paastuaja nime all. See on aeg, mis suunab meie mõtted Kristuse kannatustele ja kannatustele üldse, kuid ehk pole halb kasutada paastuaega ka laiemaks sisevaatluseks ja eksistentsiaalsete küsimuste esitamiseks, mis puudutavad meie suhet iseenda, kaasinimeste ja olemise aluse ehk Jumalaga. Teoloog Paul Tillich on öelnud, et „sügavuses peitub tõde.“ Meis kõigis on mõõde, mida võiks nimetada „sügavuseks“ ning selle mõõtme kaudu oleme me ühendatud ka olemise viimse sügavuse ehk Jumalaga. Paastuaaeg on kohane aeg, et vaadata oma sisemaailma ja suhet ümbritsevaga just selle viimse sügavuse vaatenurgast – et saada ka ise sügavamaks, terviklikumaks või nagu ütleb Uku Masing, „elusamaks“.
Tänases Kirik & Teoloogia numbris mõtiskleb kauaaegne usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein usu- ja inimeseksolemise suurte küsimuste üle. Ta tuletab meile meelde, et usklikuks olemine on teel olemine ja et me sel teel edasi liikuda võiksime, on oluline ja pidev küsimuste esitamine ja seda eeskätt iseendale: Kas oleme ikka õigel teel? Kas teame, kuhu meie tee viib? Kas liigume parajas tempos? Kas märkame piisavalt teisi teekäijaid ja sedagi, mis jääb meie tee äärde. Jürgenstein tutvustab oma raamatut „Avatud uskliku aabits“, mis on igati kohane lugemine paastuajaks. Aga paastuaeg tuletab meile meelde ka meie ohustatust. Üheks ohustajaks on kiusatused ehk olukorrad, mis provotseerivad meid loobuma oma teest ja ruttama võõrastele radadele, olukorrad, milles pannakse proovile meie missioon, usk ja sageli ka inimeseksolemine.
Tänase Kirik & Teoloogia tekstikäsitlus Jeesuse kiusamisloost (Mk 1:12-13) tuletab meile meelde, et ka Jeesus koges kiusatusi ja seepärast pole meil alust tahta, et meie neist pääseksime. Oluline on vaid, et Tema võit kiusatuste üle on ka meie võit, nii nagu tema ristisurmgi on meie võit patu ja mitteolemise vägede üle.
„Mida aga peame tegema, et vastata Jumala kutsele?“ küsib tänases jutluses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Nissi koguduse õpetaja Lea Jants. Ta juhib tähelepanu paastuajale öeldes: „Oluline on, et me lihtsalt ei ole Jeesuse õpetust kuulnud ja kuulda võtnud vaid elame selle õpetuse järele. Kui me mõistame Jeesuse ennastohverdava teo olulisust ning selle tähendust meie elu jaoks, siis muudab see ka meie suhet Jumalaga.“
Tänases numbris:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 4/4: paastuaja esimene pühapäev Mk 1:12–13.
Toomas Jürgenstein, Esimese peatüki lugu!
Lea Jants, Seal saab ilmsiks Jumala armastus (Lk 9:57-62).
Oikumeenilisel konverentsil mõtiskleti ökoteoloogiast.
Juhtkirja foto: Ergo Naab
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
