Kirik ei ole iialgi staatiline. Kirik muutub koos oma liikmetega. Ükski inimene ei korda mõnda eelmist, ükski kogudus ei korda oma varasemat koosseisu. Uued inimesed annavad kogudustele uue näo, uued eluolukorrad ja ühiskondlikud muutused muudavad kirikut jätkuvalt. Muutustega saab kirik institutsioonina tulla toime vaid ise muutudes ning ise kaasa muutes. Selleks on paratamatuks eelduseks õppimine.
Õppimist ja muutuva situatsiooni tundma õppimist ning sellega dialoogis olemist rõhutab ka mahukas dokument pealkirjaga „Diasporaateoloogia. EKOE uurimusdokument evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas“. Selle algatajaks ja tellijaks on Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, uurijateks ja kirjutajateks suur hulk inimesi, noori ja vanu, vaimulikke ja ilmikuid, teadlasi ja teolooge. Tänase kolmanda osaga jõuab 2018. aastal toimunud EKOE täiskogul vastu võetud uurimisdokumendi avaldamine lõpule.
Diasporaateoloogia lähtepunktiks on selles dokumendis nende kirikute kogemus, mis koondavad ühe või teise riigi mõnda usulist vähemust. Diasporaateoloogia esimeseks järelduseks on aga arusaam, et tänapäeval on kirik, iseäranis protestantlikud kirikud kõikjal vähemuse olukorras. Teine järeldus ütleb, et ükski kirik ei saa iialgi rahu, kui tahab evangeeliumi kuulutada, ja et see on võimalik vaid dialoogis ümbritsevaga. Just dokumendi kolmas osa on iseäralikul kombel nii aktuaalne meie Eesti praeguses olukorras. Praegu on küsimus, mida ja kuidas võiks kirik Eesti ühiskonnast õppida ning millistele muutustele ja kuidas selles kaasa aidata, sügavalt diasporaateoloogiline küsimus. Kõikidele kirikutele, aga eriti EELK-le (ja ka Eesti Metodisti Kirikule) EKOE liikmena saab soovida vaid edu oma diasporaasituatsioonist õppimisel.
Aga õppimise vajadustest ja võimalustest on juttu ka Tartu Ülikooli religiooniuuringute nooremteaduri Helen Haasi arvamusloos. Tema rikkalik kogemus giidina jutustab üheselt sellest, kuidas inimesed veenduvad vajaduses õppida tundma Piiblit ja usundeid, aga tegelikult ka usku.
Lõpuks pakub ühe õppimisvõimaluse veel välja Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Urmas Nõmmik. Piltide ja neid saatvate luulesõnade abil mõtiskleb ta läänemeresoome loomislugude üle. Milline on nende seos teiste loomislugudega, ka Piibli omadega, jäägu lugeja mõistatada.
Head lugemist!
Tänasest Kirik & Teoloogia numbrist võib lugeda:
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Diasporaateoloogia. EKOE uurimusdokument evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas (3. osa)
Helen Haas, Veel kord religiooniteadlikkuse poolt
Urmas Nõmmik, Loomist (Kaljo Põllule mõeldes)
Kirikute Maailmanõukogu mõistab hukka USA-d ähvardava vägivalla
Juhtkirja foto: Urmas Nõmmik (London, Püha Pauluse katedraal)
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
