„Ja Jeesus astus paati ja tuli teisele poole järve oma kodulinna. Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!“ Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See teotab Jumalat!“ Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames? Sest kumb on kergem, kas öelda: „Sinu patud on andeks antud!“ või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!“? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,“ ‒ siis ta ütles halvatule ‒ „tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!“ Ja too tõusis ning läks koju. Seda nähes hakkasid rahvahulgad kartma ja ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise meelevalla.“ (Mt 9:1-8).
Ausad inimesed, mis arvata sest loost? Inimesed uskusid, et Jeesus teeb ta terveks. Nad ei lootnud, nad uskusid. Meie, kristlased, kes me oleme Jeesuse esindajad või lausa jeesused, kas me usume, et meile toodu saab terveks? Need, kes ihulikult me ette ilmuvad või palvete läbi? Usume! Usaldame haiguste annetajat, kes annab ju neid tasu küsimata. Usaldame haiguste ära võtjat. Kui usume‒usaldame Teda, saame haiguseid ja võetakse need meilt. Miks need üldse siis?
Iiob, mis pattu oled sa teinud või su vanemad? Miks istud tuhaasemel täis mädapaiseid? Ei ole teinud pattu mina ega mu vanemadki mitte. Taavet, mis pattu tegid sina? Ma tapsin inimese, et saada endale ta naine. Taavet, kus on su mädapaised tuhaasemel istudes? Kristus, mis pattu Sa tegid, et kurjategijana hukati Sind? Ma olin sinu patt. Et õigele inimesele saatsin mädapaised teda paljaks riisudes, mind nüüd risti löödi inimesena. Mina olen Jumal, kes annab ja võtab – annan häda ja viletsuse ning võtan tervise ja heaolu. Mind kätte saadi inimesena, ja sain, mis väärt mu teod.
Ma lõin inimese niivõrd täiusliku, et ta langes, tegi pattu – olla nagu Jumal ilma Jumalata ise omaenda jõust ja väest. Langes ära loodud korrast, sai häda- ja viletsuse-, sai valu- ja surmahirmu. Surm sai talle surmaks. Haigus sai talle selleks, mida vältida. Ta ei liigu enam maailmade ja tähtede vahel, tahab kinnistuda maapõrmu külge.
Mina andsin talle selle. Ja mina võtsin talt selle. Võta oma voodi ja kõnni hingamispäeval. Minu inglid töötavad igal päeval ja ööl. Rikuvad teie Seadusesse kirjutatud nõutud hingamispäeva. Mina rikun! Mina, teie Jumal, rikun teie Seadust, millest ütlete, et minu antud. Jah, andsin. Seda rikkudes ma tühistasin selle. Ma annan ja võtan, mis see teie asi on. Olen, kes ma olen, mis see sinu asi on.
Minu inglid kirjutasid need käsud sinna kivilaudadele – paberit ega arvuteid teil ju polnud. Kui aus olla, siis saatan, mu ustav, tema kirjutas. Tuli ta siis nagu ikka korralisele Jumala poegade ja tütarde koosolekule, osutas valitud inimestele ja palus luba neid kiusata kivisse raiutud käskudega, millele lisati sadu koos nende kommentaaridega, veel sadu ja sadu igal pool. Muidugi ma lubasin.
Kui teada tahate, siis mina panen teid patustama. Kasutan selleks kuradit, lugege Taaveti rahvaloenduse lugu, või rahvaste saatusest Vanas Testamendis. Mina olen kõige taga, elu ja surma, tervise ja haiguse. Teil on need või nood, minule on kõik üks.
Kas universumite Looja on pedagoog või armastav lapsevanem inimestele? Meie, kes me elada ei oska, oskame luua ideaalseid teoloogiaid Jumalast! Ja kehtima nad peavad. Ja teame patu ja haiguste põhjuseid ja tagajärgi ja olemust. Me teame!, sest usume maotaolisse saadanasse. Jah, usume küll ja usaldame teda kui lahutajat ja vaenlast. Tal on see eriline koht meie teoloogias. Ja muidugi ka Jumala laste koosolekul.
Jumal annab sulle haiguse sult luba küsimata. Sa oled Tema omand, nagu haigusedki. Ta võtab sult haiguse sinult küsimata, sest sa oled Tema omand ja haigused samuti. Usu, usalda Jumalat, Ta annab sulle hädad ja võtab need, kui Tahab või ei taha. Hädade ja kannatustega on õnnistatud kõik rahvad maa peal. Jumal on õnnistaja Jumal.
Patt on põhjuseks, sa ütled, et on surm ja haigus ja kõik kannatus. Aga mis on mul asja Aadama patuga? Kes lõi Aadama patustavaks? Mu isiklik patt, ütled sa. Jah, sina oledki see Aadam, kelles kõneleb kiri.
Mis patt, küsid sa? Mu enda eluviis reedab mind ja põhjustab. Aga seletamatud, tõesti seletamatud ja põhjendamatud kohutavad kannatused miljonitel inimestel? Kust need küll tulevad? Mõtle asi lõpuni, ja sa leiad, et põhjuseks on Jumal. Kõige algataja on Jumal. Ja kui oled selleni jõudnud, peaksid taipama, et kõigi hädade põhjuseks olen mina, Aadam. Minu pisim Jumala loodud korrast väljaspool olev mõtteke või tundeke on kõigi ülejäänud inimeste hädade põhjuseks. Me oleme üksteisele hädade põhjustajateks. Mis sa urgitsed inimese elu, kes on haiguses või hädades-kannatustes? Kui näed kannatavat inimest, paranda‒muuda oma meelt, mõtteviisi, eluviisi, suhtumist, nii et see oleks Jumala loodud kord.
Aga kui selles korras on häda ja viletsus? Mis teha? Kuidas olla? See haige sai patud andeks, oma haigusest priiks. Aga see muinasjutt lõpeb siin. Kas sai korda kogu tema elu? Kirikul on kindlasti ta pühakuna nimekirjas. Ja tema kandjad samuti. Kas said ka nemad oma patud andeks oma usu läbi? Või olid nad patuta?
Iiob oli kõige usklikum inimene maa peal. Temaga juhtunu seletamiseks oli vaja saadanat ning proovilepanejat Jumalat, kes on ühtlasi pedagoog (mu poeg, su patud on sulle andeks antud) ja armastav lapsevanem – karistab, aga ei surma. Kas selles seisnebki meie usu sisu, et uskuda sääraseid kontseptsioone? Kas ei peaks me usu sisuks olema olemine, kus haigus ja tervis, õnnelik elu ja õnnetu on üks? Jumalal on nad üks. Kõik saavad sama mõõduga ja ei saa. Kõigile paistab päike (ja põletab põllud) ning sajab vihma (ja upuvad põllud). Ole sa õige või mitte, sa oled Jumala jaoks sama oluline kui teine. Aga meie saame aidata seda teist. Muuda oma meelt. Kui mitte enda pärast, siis teise inimese pärast võiksid ikkagi seda teha. Eriti nende pärast, keda enda vaenlasteks arvad, ja nende pärast, keda halvaks või roiskunuks või langenud inimeseks pead. Aga kes sa üldse selline oled, et sääraselt inimeste üle otsustad?
Aamen.
Orenti Kampus (1973), mag. theol., on õigeusu vaimulik.
