ISSN 2228-1975
Search

Olete kutsutud! (nr 347/ 3.8.2018)

Foto: Karin Kallas

Facebooki teavitus: „Sind kutsutakse homme üritusele!“ Või olete kutsutud vastuvõtule! Vähemalt igal teisel aastal: „Kutsume teid hääletama!“… kellegi poolt või vastu. Või suurte kiriklike organisatsioonide üleskutsed: „Kutsume teid palvele!“ Või säravad plakatid: „Tere tulemast!“ Tõsi, me teame, et ilmselt enamus kutseid, mille me saame, on n-ö massikutsed, ei ole saadetud minule, vaid massile, mille osa ka mina olen. Seetõttu kaldume neid pidama vähem olulisteks või täiesti tähtsusetuteks, seda võrreldes näiteks kutsetega „Olete oodatud pulma!“ , „Palume Teid vastuvõtule!“ või „Matused toimuvad…“. Kuid kas massikutsed on ikkagi nii sisutühjad või impersonaalsed, et need kõrvale heita? Kui meid kutsutakse palvetama või hääletama või sünnipäevale, kuhu on oodatud veel sada inimest, siis miks peaksin just mina olema sellest massist kõige väiksem mutrike, kelle hääl või palve või kohalolek on tähtsusetu?

Kas kutse Jumalariiki ei ole massikutse? Kutsutakse ju kõiki. Ometi on usk veendunud, et see kutse puudutab justnimelt ka mind, mind isiklikult, vaatamata minu kahtlustele ja patususele. Aga Jumal on sellise kutse esitanud kõigile ning tema tunneb kõiki n-ö individuaalselt põhjani ja lõpuni. Ent selle „massi“ osaks olemine ei tee mind pisemaks. EELK Kose koguduse õpetaja ja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Kerstin Kask räägib jutluses Jumala kutsest, mis ütleb kõigile: „Tulge minu juurde kõik!“, ning ütleb minule: „Järgne mulle!“ Ta osutab vältimatule asjaolule, et kutsele järgneb alati vastus, kas kutse vastuvõtmine või tagasilükkamine. Ka reageerimata jätmine on vastus.

EELK Tallinna Jaani koguduse diakon Annely Neame kutsub meid mõtlema kahaneva ja kasvava kiriku teemal. Neame kõneleb kiriku vajadusest inimestega suhelda, mitte kohelda neid kas uskliku või uskmatu objektina. Tuleb mõista seda, et kiriku kutse ja Jumala kutse ei koosne ainult sisust ehk sõnumist, vaid ka sellest, kuidas kutsutakse. Kas massikutse ja personaalne kutse on vastandid? Või kätkeb üks endas ka teist? Kas kutse ja pühendumine vähestele välistab kutse kõigile? Kas tegemist on alternatiividega? Nende küsimuste üle saab muuhulgas arutada ka selle aasta Arvamusfestivalil, 10. ja 11. augustil, kus on avatud Eesti usu teemaline aruteluplokk.

Avaldame Luterliku Maailmaliidu oikumeeniliste suhete sekretäri ja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Anne Burghardti artikli „Episkope’st luterlikes kirikutes“ teise osa. Luubi alla võetakse Luterliku Maailmaliidu Lundi avaldus, mis aitab mõista episkope ehk piiskopi- või ülevaatajaameti tähendust ning kiriku apostellikkuse tähendust. Tegemist on põhjaliku sissejuhatusega teemasse, mis on oikumeeniliste suhete sõlmimises vägagi kaalukas.

Kuid ka Kirik & Teoloogial on seekord oma lugejatele kutse. Meie ajakiri on püsinud ja püsib edaspidi tänu vabatahtlike tööle – oleme ilmunud juba seitse aastat! Kuigi ajakirja sisu tegemine ei nõua mitte raha, vaid inimeste aega, on siiski ajakirja väljaandmisega seotud ka rahalised kulutused, seda eelkõige ühenduses veebikeskkonna arendamise ja uuendamisega. Seetõttu palume Sind, Kirik & Teoloogia hea lugeja, et kaaluksid võimalust hakata ajakirja püsitoetajaks. Nii saad kaasa aidata ajakirja jätkuvale ilmumisele, arendamisele ja kvaliteedi hoidmisele. Loe rohkem meie palve ning püsiannetajaks hakkamise kohta siit.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Anne Burghardt, Episkope’st luterlikes kirikutes, 2. osa.

Annely Neame, Tahan jõuluajal kirikus kontserdil käia ehk mis seos on taburetil luterlusega.

Kerstin Kask, Otsustamise vabadus. Palume kutsele vastust (Lk 9:57–62).

Kirik & Teoloogia toimetus, Hakka meie püsiannetajaks!

 

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Soovitatud:

English