ISSN 2228-1975
Search

Loodus, inimene ja äng (nr 344/ 13.7.2018)

Foto: Urmas Nõmmik

Kesksuvi ja puhkuste hooaja kõrghetk hakkab kätte jõudma. Inimesed valguvad linnast maale, mere äärde, metsa, saartele, aasadele, suvilatesse, tundmatutesse kohtadesse. Loodust pannakse rohkem tähele. Nähakse seda, mis inimese tahtele ei allu, kasvab, tiheneb, imbub pragudesse, pesitseb nurgatagustes, õitseb ja lokkab. Teistsugust loodust märgatakse ka: sellist, mille inimene on madalaks niitnud, maha raiunud, mädanema jätnud, asfalteerinud, tühjaks imenud. Ootamatult võib kaunis aias peesitades jääda mõte peatuma nii vohaval ohakal kui niidetud murus vaevaga pooleks õitseda üritavatel lilledel. Silm võib ulatuda üle põllu, kus varasemalt tüüpilise kõrge metsaviiru asemel turritavad võsa keskelt püsti üksikud viimased männid.

Selge see, et inimese vahekord loodusega enda ümber on olnud juba aastaid järelemõtlemise koht. Ülemajandamise mured ei ole ka kristlasele võõrad. Kõik teavad ju, et Piibli esimeses loomisloos seadis Jumal inimese loodut valitsema, andes talle kaasa mõistuse, millega osata tasakaalu hoida. Ajal, mil kiriklikud arutelud on juba aastaid ekspluateerinud pigem üht teist, soolisuse aspekti loomisloos, ei tohiks unustada seda suurt ülesannet, mis on inimesele kui mõisavalitsejale antud. Loomisteoloogiast alustabki hiljuti EELK Usuteaduse Instituudi lõpetanud Meelis Süld, kui teeb tänases arvamusloos sissejuhatuse valdkonda, mille loogiline koht oleks ka Eesti kiriklikes-teoloogilistes arutlustes.

Looduse ülemajandamine on täitmatu tarbimiskultuuri sümbol. Inimene saab sellest aru ja on hästi, kui see teda morjendab. Tarbimisobjekti ja -subjekti äng, mida võiks ju ka lõplikkuse tajumise ängiks nimetada, tuleb kasuks, et mõista usu olulisust olemise ja mitteolemise ängi ületamisel. Kaks suurt teoloogi-filosoofi Søren Kierkegaard ja Paul Tillich on oma eksistentsiaalsest ängist leidnud vajaduse usu hüppe sooritamiseks. Seda on hea ikka meelde tuletada ja mõistmise huvides neid kahte võrrelda. Usu mõiste lahkamise abil on selle tänuväärt ülesande ette võtnud EELK Usuteaduse Instituudi magistrant Volli Nugis, kelle artikli esimene osa ilmub täna.

Nii keeruliste küsimuste üle arutledes, nagu seda on meie eksistentsi eesmärk ja Jumala loodu säilitamine, võivad muidugi tekkida ka tülid. Inimeste erinevad arvamused ja erinevad eesmärgid võivad olla nii vastuolulisedki, et inimestest saavad vaenlased. Aga vaenlase figuur sunnib meid veelgi rohkem küsima, mida kujutab endast ligimesearmastus. EELK Jüri koguduse diakon Ülo Liivamägi aitab meil edasi mõelda vastavasisulise jutlusega.

On meil lootust? Jumal teab. Aga head lugemist!

 

Tänases numbris:

Volli Nugis, Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides (1. osa).

Meelis Süld, Loodu pole müügiks.

Ülo Liivamägi, Armastada vaenlast (Lk 6:27-36).

Euroopa sotsiaalõiguste sammas läheb kaugemale poliitikast ja majandusest.

 

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Soovitatud:

English