Suvelõpu Kirik & Teoloogia arvamusrubriigis küsib toimetuskolleegiumi liige, usuteaduse magister Kristiina Vaiksalu meie käest, kus on maagia „Sõrmuste isandas“ ja meie eludes. Pettumus Gandalfis või pettumus Jumalas võib viia soovimiseni, et elus võiks olla rohkem imelist, rohkem maagiat ja rohkem Jumala lähedalolu tunnetust. Vaiksalu küsib, miks tundub meile, et maailmas on liiga vähe nähtavat maagiat: „Maagia peaks ju olema dramaatilisem! Märkimisväärne, ebatavaline, jahmatav. Enamikus teistes lugudes on maagia hämmastav. Kuid Gandalf on enamasti üsna tavaline. Nagu me kõik. Ma arvan, et paljud tunnevad Jumalaga seoses sama pettumust. Kuigi ta on ju kõige võimsam võlur, eks ole.“
Tõepoolest, Jumala kõige olulisem käsk ei räägi meile maagiast või millestki sama suurest ja võimsast. See räägib armastusest. Armastuse ja kadeduse vahekorrast ning meie igaühe igapäevasest inimlikkusest kõneleb oma jutluses Anna-Liisa Vaher, Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan. Kadedusel ja inimlikel nõrkustel on oma osa nii Kaini ja Abeli loos kui ka noorsõdurite omavahelistes suhetes. Vaher räägib meile sellest, kuidas kadedusele vastanduv halastus ja armastust leiavad oma koha sõjaväes ja elus: „Tänase päeva peamiseks mõtteks ongi just hoolimine ja vastutus, mida võib kokku võtta üheainsa sõnaga – armastus. Just armastus on see, mis paneb meid tegutsema või siis vastupidi – just armastuse toel jätame nii mõnegi asja tegemata. Ilma armastuseta ei saa eksisteerida perekond, kollektiiv, riik ega kirik.“
Armastusest ja julgusest selle nimel tegusid teha räägib ka Kirikute Maailmanõukogu, kes avaldab muret maailma pärast, kus on liiga palju tuumarelvi. KMN kutsub kõikide religioonide esindajaid ühiselt töötama tuumarelvade kaotamise poolt, põhjendades seda järgnevalt: „Maailmas, kus tihti paistab olevat piisavalt religiooni, et panna üksteist vihkama, kuid mitte piisavalt, et panna üksteist armastama, peame me koos käima.“
„Kõndige Issanda teadmises, ja te saate tunda Issanda armu ilma kadeduseta nii tema ülistamiseks kui ta teadmise täiuslikkuseks,“ ütleb käesolevas ajakirjanumbris avaldatud 23. Saalomoni ood. Toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe on oodide saatesõnas juhtinud meie kõikide tähelepanu sellele, et maailmas on tegelikult vähe keeli, millesse oodid on tõlgitud. Lahe sõnastab oma rõõmu ja tänu järgmiselt: „Et need eesti keeles olemas on, on vaid tänu sellele, et meil on üliandekas filoloog ja religiooniloolane Amar Annus (sündinud 1974), kelle roll Mesopotaamia kultuuriruumi kirjanduse vahendajana on võrreldav Sergei Stadnikovi (1956-2015) rolliga Vana-Egiptuse kultuuri või Linnart Mälli (1938-2010) rolliga India kultuuri tutvustajana.“ Käesolevas numbris avaldame teise osa oodide tõlkest. Ajakirja lugejal on harukordne võimalus tunnetada, kuidas väljendasid oma suhet Jumalaga teisel sajandil, üks tuhat ja üheksasada aastat tagasi Süürias elanud kristlased.
Tänases numbris
Amar Annus, Saalomoni oodid, 2. osa.
Kristiina Vaiksalu, Kus on maagia?
Anna-Liisa Vaher, Lahutada viha Jumala armastuses (1Jh 3:11–18).
„Kirikute Maailmanõukogu: religioonid peavad ühiselt töötama tuumarelvade elimineerimise nimel.”
Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
