Inimene on aastatuhandeid mõtisklenud surmale järgneva üle, selle üle, mis ootab meid ees, kui maine teekond on lõppenud. Ja ta olnud leppimatu, et sealpoolsus on meie mõistuse eest kaetud, on saladus, müsteerium. Huvitav on süveneda erinevate kultuuride, ajastute, usundite surmajärgse elu kujutluste ja rituaalide ilma. Need võivad kõneleda ka meie tänapäevastest fantaasiatest, nende juurtest, inimeseks olemise keerukusest ja inimmõtlemise arhetüüpsetest motiividest, mis ootamatult sarnastena ilmnevad erinevais religioonides.
Ühele põnevale antiiksete müsteeriumikultuste uurimisretkele kutsub Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe. „Surnutemaailm kui allilm, sealpoolsed jõed, Elüüsioni väljad – need on motiivid, mida me kohtame antiikusundis ka väljaspool müsteeriumikultusi. Tõenäoliselt ei olnud müsteeriumikultustel oma spetsiifilisi ettekujutusi surmajärgsest elust. Müsteeriumikultuste järgijad jagasid kujutlusi sealpoolsusest, mis olid ka muidu antiikmaailmas tuntud. Eriomane on neile õnneliku surmajärgse elu pidamine valitute privileegiks. Kes osutub valituks, seda ei otsusta mitte jumalik kohus, vaid müsteeriumipühitsus, mis tagab paiga Elüüsioni väljadel. See ei olnud kindlasti ainus põhjus, mis muutis need kultused teatud osa inimeste jaoks kreeka-rooma ühiskonnas atraktiivseks, aga oli kindlasti üks põhjustest.“
Meie igapäevane elu on täidetud rituaalidest ja vormidest. Kuid mis on nende sisu? Meelis Friedenthal arutleb meie isa palvest lähtuvas jutluses argipäevase igavikulisuse üle. Kuidas lihtne ja kõigile tuttav vormel sisaldab endas kokkuvõtet kristlusest ja pakub meile olevikku ning oodatud tulevikku. Kuidas tuntud vormi täita iseendast parema arusaamisega ja kuivõrd teised meid selles aidata saavad. Vormi moodustavad aegade algusest pärit meie isa palve sõnad, mis on nii igapäevane kui ka üleloomulik, nii lihtne kui ka mõistetamatu.
Minevikust tuleme me sellega, mis meid ka tulevikku edasi viib – nii ütleb ka professor Randar Tasmuth oma kõnes Usuteaduse Instituudi 70. aastapäeva ja õppeaasta lõpuaktusel. „Kus me täna seisame ja kuhu vaatame, kui seitse aastakümmet on seljataga? Äsjase EELK kirikukongressi avaldus rõhutab, et kirik on suunatud Eesti rahvale ja et meil on kaasvastutus Eesti rahva ja kultuuri eest. Sealhulgas eesti keele ning selle aspektina usulise ja teoloogilise keele eest. Selles isade ja emade keeles on võimalik ja vajalik ka kõige keerulisemaid mõtteid läbi mõelda ja neile võimalikult selge vorm anda. Akadeemilise teoloogilise emakeele harimise kaudu täidab instituut oma missiooni ja peafunktsiooni, milleks on emakeelse teoloogilise taastetaseme tagamine Eestis koos kõigi partneritega ja liitlastega kodumaal ja välismaal.“
Tänases numbris
Jaan Lahe, Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes.
Randar Tasmuth, Edasi viib meid see, mis tõi meid siia. Kõne Usuteaduse Instituudi 70. aastapäeva- ja õppeaasta lõpuaktusel.
Meelis Friedenthal, Igapäevane – kas argine või üleloomulik? (Mt 6:5-13).
Kirikute sõnum Euroopa Liidule: meie tulevik sõltub ühistest väärtustest.
Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
