Kas Jumal on olemas? Nii küsitakse vahel oma südames või kelleltki teiselt kahtluse või üllatusega. Kui aga Jumal oleks üks neist asjadest, mis on olemas, siis kas selline olemasolev Jumal – üks olemasolev asi teiste seas – saaks olla see, mis tõesti väärib Jumala nime? Tõsi, kindlasti on olemas raha- ja ärijumalaid, võimu- ja sõjajumalaid, roki- ja seksijumalaid, teaduse- ja kultuurijumalaid. Aga need on inimesed, kellele orienteerutakse, keda austatakse ja järgitakse. Aga kes või mis ikkagi on – kui on – Jumal tõeliselt? Kuidas seda mõista ja ütelda?
Joona Toivanen, EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse doktorant meenutab ja mõtestab Euroopa antiigi ja keskaja kõige mõjukamaid filosoofilisi ja kristlik-teoloogilisi traditsioone – traditsioone, kus Jumal signaliseeris seda, mis oli elu mõistmiseks ja elamiseks otsustavalt tähtis – ning arutleb selle üle, kuidas võiksime mõista Jumalast kõnelemist ja mõtlemist meie täna.
Kristlus, judaism ja islam on näited elavatest religioossetest traditsioonidest, kus keskmes on Jumal, kellele orienteerutakse eriomasel viisil. Kõigi kolme jaoks lähtub Jumalast mõtlemine ja kõnelemine – ja nende endi olemasolu – Jumala enda kõnelemisest, ilmutusest, Jumala Sõnast. Esimene ja otsustav küsimus ei ole seega mitte see, kas Jumal on, ega ka see, kes või mis Jumal on, vaid kus Jumal on, kus on avalik tõeline Jumal ja tema tõeline tahe, kus kõlab tema tõeline hääl. Kristlik usk tunnistab Jumalat ristilöödud Naatsareti Jeesuses ja seetõttu kolmainu Jumalana. Vabariikliku usundiloo olümpiaadi võitja, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Robert Bunder vaatleb oma essees „aabrahamlike usundite Jumala kontseptsiooni ning [toob] läbi Jeesuse Kristuse isiku välja mõned olulisemad erinevused kristlaste, judaistide ja moslemite arusaamises Jumalast“.
Selle nädala jutlus on Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikmelt Urmas Nõmmikult. Jutluse aluseks on rõõmusõnum Jeesusest Kristusest Johannese järgi. Jutlus ei kõnele meile millestki muust kui sellest, kus on Jumal ja mida ta ütleb mulle ja meile täna. Siin ja praegu. Üllatades. Jumal ei ole tühi sõna. Jumal on Sõna, mis valgustab maailma ja elu. Eluvalgus.
Lõpetuseks Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi uuest liikmest. Tartu ja Tallinna usuteaduskondade üliõpilaste meililistidesse saadetud kutse kandideerida toimetuskolleegiumi liikmeks leidis suurt vastukaja. Täna on eriline rõõm esitleda lugejatele vastvalitud uut liiget, kelleks on Kreet Aun (vt Ajakirja toimetuskolleegium ja kontaktid).
Hüva lugemist!
Joona Toivanen, Jumala mõtlemisest ja üteldavusest.
Robert Bunder, Olümpiaadiessee: Jeesuse isik kui aabrahamlike religioonide tüliküsimus.
Urmas Nõmmik, Järgne mulle! (Jh 21:15–19).
Surnumere käsikirjad internetis: IMA laiendas digitaalset raamatukogu.
Luterlike kirikute üleilmse osaduse 12. täiskogu algab 12. päeva pärast.
Usundiloo Seltsi ettekandepäev „Surm ja sealpoolsus religioonides” Tallinna Ülikoolis 4. mail.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
