”Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse, et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut?
Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?” Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud: „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.” Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast. Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja, sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.”
Rahu ja rõõmu Kristuses, kallid õed ja vennad! Täna on meil silmade, nägemise ja pilgu pühapäev. Kolmas paastuaja pühapäev, mille pealkirjaks on „Jeesus – kurjuse võimu võitja”. Ladinakeelne nimetus oculi tuleneb Psalmist 25:15: „Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.”
Kes oleks viis aastat tagasi uskunud, et täna näeme oma silmadega, kuidas Lasnamäel peetakse luterlikku teenistust? Selleks, et jäädvustada tänane ajalooline pühapäev siin Pae palvekojas või ekraani taga, teeme endale kiirpilte sellest, mida näeme enda ümber. Pane palun silmad kinni ja ava kaheks sekundiks. Pane kinni, keera pea mujale ja tee jälle kahe sekundi jooksul kiirpilt. Tee veel mõned pildid ja jäta silmad korraks kinni. Salvesta need enda mällu. Selle faili nimi on „Pae palvekoda 19.3”.
Argielus teeme palju pilte ja näiteks selfisid. Sotsioloogid ütlevad, et inimestel on kasvanud vajadus pidevalt iseennast näha – et habras mina ei läheks kaduma. Veedame palju aega peegli ees, keskendume elus palju iseenda arendamisele ja välisele heaolule. Osaliselt on seda vaja, et mitte mäletada, millest me lapsena ja elus oleme ilma jäänud. Oluline on, et mina ja minu elu näeks teiste silmis hea välja. Eesti ühiskonnas loeb väline edukus, auto, maja ja teiste hinnang enda kohta. Sellest lähtuvalt hakkame kujundama oma nägemust iseendast. Teeme kõik selleks, et teiste silmades hea välja näha.
Pilk ilma armastuseta kasvatab kurjust ja vägivalda. Soomes on Maria akadeemia uurinud naisi, kes on vägivaldsed oma lähedaste, mehe või laste suhtes. Leitud on ühine joon, tegur, mis on neid vägivaldseid naisi mõjutanud. Nende peale pole lapsena mitte keegi vaadanud armastava ja aktsepteeriva pilguga. See on tekitanud tunde, et mina pole väärt armastavat pilku, ma olen väärtusetu ja ebaoluline. Nõnda oleme märganud ka EELK Perekeskuses, et lapsed ja mehed, kes on oma pereliikmete või koolikaaslaste suhtes käitunud vägivaldselt, tunnevad sama väärtusetust, häbi ja abitust saada oma vajadused täidetud konstruktiivselt. See tekitab viha ja vihaga toimetulematus tekitab vägivalda.
Kuidas me saame maailmast kurjust välja ajada? Kui külvame viha ning püüame vägivallale ja kurjale vastata vägivallaga, see ainult kasvab. Ainuke viis kuri välja ajada on armastus ja empaatia. Tuleb alustada iseendast ja puhastada oma südamekamber, suunates oma pilk Kristuse poole. Risti kuju tuletab meile meelde armastuse kaksikiseloomu: Jumala ja inimese vahel ning inimestel omavahel. Eelkõige peame töötlema iseennast, et heldus meie sees võiks kasvada. Südame avarus, hukkamõistu asemel aktsepteerimine ja realistlik enda nägemine – ka minu sees on kurjust ja ma pole teistest parem. Me kõik vajame Jumala armu ja halastust. Igaüks vajab armastavat pilku.
Silmadega näeb ja südamega mõistab. Usk on südamega nägemine. Tänane evangeelium on antud meile selleks, et me kõigest jõust hoolitseksime oma silmade ja südame eest, mitte ei jääks selle teksti juures keerutama Jumala jõu ja Kõigeväelise valiku ümber: keda ta tervendas ja miks osad kohe ei uskunud, kuigi nägid tunnustähti. Nagu tänane evangeelium tundub kohati mittemõistetav, vastuoluline – kuna kedagi pimestatakse, et nad ei näeks tunnustähti ega usuks – on ka terve Jumala maailm ja loogika paradoksaalne, mitte mõistlik. Välisel edukusel ja heaolul – et näeb hea välja ja teenib ise ära heakskiitva pilgu – pole Jumala maailmas väärtust ega ruumi. Jumala maailmas peitub nõrkuses tegelik tugevus. Usk pole vastuvõetav mõistusega, vaid südamega. Kui pöörame südame pilgu Kristuse poole, kes kannatas ja suri meie eest, näeme headust ja õiglust. Näeme salajase Jumala südamesse, kui otsustame pöörata pilgu iseendalt.
See ongi kurjuse võitmine, Kristus sinus ja minus, tahe kasvatada armastust ja mõistmist teineteise suhtes. Sellest hakkab ka inimese enda tervenemine, kui ta astub välja välise kesta seest ja usaldab Jumala sõnu ning Tema aktsepteerivat pilku: Sina oled minu kallis laps, igavese armastusega kantud ja hoitud. Sina oled väärtuslik, sina kõlbad.
Kui sa oled seda Jumala armastuse kinnitust kogenud, saad seda ka jagada. Kes on sinu elus olnud see inimene, kes on sind vaadanud-näinud armastava pilgu läbi? Meenuta teda ja tunnet, mis sul seoses selle pilguga tekkis. Kiriku perenõustaja annab tihti koduseid ülesandeid ja nii ka täna. Vali järgmiseks nädalaks 1–2 inimest, keda otsustad vaadata armastava pilguga, mis vahendab seda Jumala sõnumit. Praktiseeri järjepidevalt nende inimeste peal armastavat pilguheitu ja vaata, mis juhtub sinu ja tema sees! Eriti soovitan seda headest mõtetest, tänust ja püüdlusest mõista endast lähtuvat pilku praktiseerida oma lähedaste peal. Vaadata headusega oma pereliikmete ja kooli- ning töökaaslaste peale.
Jutluse lõpetuseks teeme ka praktilise harjutuse. Vaatame veel enda ümber, püüame tabada kellegi pilku ja anda talle kaasa sõnatu õnnistus: „Rõõmustan, et sina oled siin!” Vaatame kaasinimesi aktsepteeriva pilguga, mõeldes nende kohta midagi head. See ei tule meist, vaid Jumalast, aga meie avatud süda ja tahe käia risti teel, hoides pilk Kristuses võimaldab headusel ja avarusel kasvada meie sees.
Selle headuse ja soojusega, millega Jumal teid täidab, jõudku Lasnamäe kogudus ka ametliku registreerimiseni 12 liikmega. Siin on hea ja tore koos olla, siin vaadatakse üksteisele otsa südame pilguga. Kirikus on hea ja siin võideldakse kurja vastu headusega.
Jutlus on peetud 19.03.2017 Pae palvekojas.
Pia Ruotsala on EELK Perekeskuse juhataja.
K&T viitamisjuhendit vt siit.
