Kõik voolab. Muutub. Tundub, et ainus kindel asi ongi muutus. Muutus vabastab ja väsitab. See võib teha meid õnnelikuks, et kehv kaob, ja õnnetuks, et hea asemele astub halb. Enamasti oleme aga segaduses, et mis on õieti hea, mis halb, mille eest olla tänulik ja mille üle kurta.
Ühe väikese rahvakillu jaoks on muutumine tihti kogetav ahistava ja ohtlikuna. Seda juhul, kui rahvakillu sees on tahet olla ise ehk teistest erinev. Kuidas siis tulla toime lõputult muutuva maailma, poliitiliste olude jms survega? Üks selline vapper rahvakild elab meie lõunapiiri taga, Latgales. Agu Karelsohn on võtnud ette tänuväärse töö anda oma artiklis põhjalik ülevaade latgalite kujunemisest, kultuurist ja vaevast aja voolus. Isegi lätlased ei tunne kuigi hästi latgalite eripärasid, keelt ja kultuuri, rääkimata siis meist siin Eestis, kus me mõnikord unustame, et meil on võrukesed, setud ja teised rahvakillud. Karelsohnil õnnestub hästi välja joonistada latgalite ajaloo üks eripära – kui eestlased ja lätlased on reeglina luterlased, osaliselt õigeusklikud, nagu seda eriti setud, siis latgalid on roomakatoliku usku. Millist rolli see tõsiasi mängib, võib artiklist lugeda.
Kiriku jaoks muutuvad asjad ka tänapäeval õige kiiresti. Vähemalt kuuldub sellist kurtmist tihti. Traditsioonilised õpetused ja tõekspidamised lähevad kaasaegse ühiskonna muutustes nihkesse ning ei tarvitse olla enam inimeste vahel toimuvaga resonantsis. Näib, et aja kulgedes ilmuvad kiriku seinakrohvi praod, nagu emeriitõpetaja Toomas Paul arvamusloos piltlikustab. Muutused on suured, meie elu samas nii lühike, et raske on mõista, kas krohvi tuleb parandada või lasta hoopis genuiinse ilmsikstulekuks maha kukkuda. Mis aitab? Siiras usklik inimene? Usk? Usk uskumisse?
EELK Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson võtab kohe saabuva lõikustänupüha najal oma mõtiskluses jutuks tänamise. Viljalõikus on ju voolava maailma üks ilmekamaid nähtusi. Lõikame, rõõmustame saagi üle, sööme kõik ära, ning hakkame jälle otsast peale… Kas siis on nii, et oleme tänulikud korra aastas või rohkem? Äkki tasub olla muutuvas maailmas tänulik iga hetke eest? Muutumise enda eest? Kas Looja seda tahtis? Muutumist? Raske uskuda, et mitte…
Astuge julgelt, ärge kartke ikka uuesti uskuda ja tänada, kahte korda samamoodi uskuda ja tänada te niikuinii ei saa.
Tänases numbris:
Agu Karelsohn, Latgale, latgalite rahvuslik ärkamine ja katoliikluse roll enesemääratlemisel.
Toomas Paul, Praod portaalil.
Meelis-Lauri Erikson, Olla tänulik!
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
