Uuest algusest ja uuest aastast kirjutab sellenädalases Kirik & Teoloogia numbris Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peavikaar Mattias Palli. Septembriga algav uus kooliaasta ning idakirikus algav uus kirikuaasta on viinud mõtted algusteni. Alguseid on palju, nii on seda iga aasta, kuid alustada ja proovida ikka ja jälle uuesti võib igal hetkel. See on võimalus pöörduda mitte ainult uue poole, vaid korduva, tuttava, tuntu poole. Nii on see ka usus – „Kristuse kuulutus, mis näib ehk väga tuttav ja sada korda kuuldud, võib alati hakata uuesti meis elama. […] Selleks pole niivõrd vaja otsida midagi „uut ja huvitavat“, vaid leida enese hinges uut vastukaja juba ehk hästi tuntule, Kristuse õpetusele ja elule.“ Kooliaasta, kirikuaasta ja iga uue aasta algus käib sama rada ja kordab sama teed, kus on palju tuttavat, mis meid toetab või ka tüütab, kuid igal juhul võime avastada seda teada-tuntut uue, teravama pilgu ja tajuga ning leida selles rõõmu.
EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo õppejõud Riho Saard viib meid oma essees „Kristlus on imedest kokku pandud elu“ linnulennul läbi imede maailma. Essee räägib imedest kristlikus traditsioonis ning osutab mõningatele võimalustele, kuidas neist on mõeldud ja kuidas neid on mõistetud alates Jeesuse enda ajast, mis kajastub Uuest Testamendis, kuni tänapäevani. Soov kirjutada imedest ja loo rõhuasetused tõukuvad autori isiklikust kogemusest ning tähelepanekust, et väljaspool akadeemilist ringkonda on imede teema ikka veel huvipakkuv. Essee pealkirjas viitab Saard võimalusele, kuidas ja mille kaudu kristlust näha, s.o imede kaudu. Kas see on parim võimalik viis, on lugeja otsustada ning tajuda. Mõeldes aga imele laiemas tähenduses kui kõrvalekaldumisele n-ö normaalsest ja normatiivsest, siis ehk võib iga uskuja tunda, et usk ise on ime ja imeline. See ei ole mitte kaldumine õigelt teelt kõrvale, vaid lootuskiir argipäevas, mis teeb teel püsimise kergemaks.
Ängisest argipäevast kirjutab arvamusloos Kadri Ugur. Ehmatavana mõjub visand depressiivsest igapäevast, kus ei killukesti valgust ega värvi, kuid selline igapäev saab osaks paljudele; võib-olla oleme isegi seda kogenud või kogeme praegugi. Milline imeline sündmus võiks selle rõõmutu eksistentsi teistpidi pöörata? Ehk Jumala puudutus – Jumal saab puudutada meid meile tuttava maailma kaudu ning ta saab seda teha meile endale täiesti ootamatult. Ta saab puudutada ja aidata abivajajat kiriku ja tema inimeste kaudu. Kirikul ja tema sõnumi kandjatel on kohustus ja võimalus hoolida ängi vajunud inimesest, ka siis kui see inimene ei oska pöörduda Jumala poole. Seda inimest võiksime julgustada: „Kui tunned ennast rahutuna või oled mures, proovi lugeda näe, seda teksti siin. See on pöördumine Looja poole, me nimetame seda palveks. Jumal hoolitseb sinu eest isegi siis, kui sina nimetad Teda teistmoodi. Meie jaoks on pühakoda tuttav ja kodune koht, aga me saame aru, et sinu jaoks ei pruugi see nii olla. Küsi julgesti, kui miski jääb segaseks – me ei tea sageli vastuseid, aga oleme valmis koos sinuga otsima. Sa oled oodatud. Sa oled hoitud.“
Meeldetuletusena avaldame südasuvel väljastatud Eesti Evangeelse Luterliku Kirik (EELK) üleskutse edastada ettepanekuid EELK põhikirja ning kirikuseadustiku kaasajastamiseks. Kirik & Teoloogia õhutab lugejaid sellel teemal kaasa mõtlema ning kasutama ka Kirik & Teoloogia platvormi, et avaldada oma mõtteid ning jagada neid teistega. Ettepanekute kogumise tähtaeg on juba 15. oktoober 2016. Tegemist on haruldase ja väga olulise võimalusega kujundada kaasa kristluse palet Eesti ühiskonnas.
Innustavat lugemist!
Tänases numbris:
Riho Saard, Kristlus on imedest kokku pandud elu.
Kadri Ugur, Argiäng ja kirik – selges keeles.
Mattias Palli, Kõik on uus septembrikuus.
Ettepanekute kogumine EELK põhikirja ning kirikuseadustiku kaasajastamiseks.
Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
