Arhiiv

Igaviku hetked (nr 244/ 12.8.2016)

Foto: Kerstin Kask

Foto: Kerstin Kask

Niikaua kui inimene on planeedil Maa elanud,  on ta küsinud eksistentsiaalseid küsimusi. Elu, maailma ja iseenda kohta.  Nõnda on ka suured küsimused: mis on igavik? Mis on aeg? Kuidas me tunnetame ja kogeme aega ja igaviku hetki?  Neile teemadele on pühendatud tänane ajakirja number.

“Igavikul on inimesele mingi tähendus ikka vaid olevikulise tegelikkusena”, kirjutab tänases jutluses EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, assessor Tauno Toompuu. “Kuidas kogeda igavikku? Mõeldes ka sellele surnute ülestõusmise olevikulisele reaalsusele, võiksime igavikku mõista mitte niivõrd ajatusena, sest ajatus pole ju ajas leitav, vaid olukorrana, kus ajal ei ole enam tähtsust. Mitte et aega ei ole, vaid et aeg ei loe. Kõik need hetked, kus ajal ei ole meie jaoks tähtsust, saavad igaviku, ülestõusmise kogemusteks. Mõtleme nendele hetkedele. Noorelt ja armunult oleme võinud veeta aega oma armastatu juures nii, et tunnid on lennanud minutitena. Ja lahus olles on minutid veninud tundidena. Nii on ka mõnes põnevas vestluses või lugedes erilist teksti, kuulates mõnda muusikapala või külastades teatrietendust. Sellised hetked võivad tabada inimest kohates õitsvat lille, vaadates augustikuisse tähistaevasse või sattudes tõtt vaatama hobusega. Mitmekordselt on need aga kohal palves, siis kui sa oled teadlikult Jumalas. Need hetked tunned ära siis, kui mõtled, et kui sa nüüd ja praegu peaksid surema, siis ei oleks sul millestki kahju, sest läbi nende hetkede oled sa tõeliselt elanud. Sa ei ole millestki ilma jäänud, sest sa oled kuulnud linnulaulu ja kuulnud puude kohisemist. “

Tänase artikli „Ajataju ja tõde: lühike sissejuhatus fenomenoloogiasse“ autoriks on Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Ergo Naab.  Kirjutise keskseks teemaks  on ajataju ja selle kogemine nii teadvustamata kui teadvustatud ehk teaduslikul kujul. „Tavatähenduses seostub minevik mälestustega olnust, olevik oleva reaalsusega ja tulevik salapärasusega, mille eest on ikka ja jälle püütud mitmesuguste (nii metafüüsiliste kui teaduslike) vahenditega eesriiet kergitada. Religioonis on kasutatud ajataju sidumisel ja vastavate tunnetuskogemuste tähendusloomes oraakleid ja prohvetlust ning teaduses spekulatiivsetel teooriatel põhinevat metoodikat. Loomulikult on olnud ja on jätkuvalt nende protsessidega vahetult seotud mitmesugused sotsiaalpoliitilised motiivid ja ajendid, sest ajaloo tähendus või sellele hinnangu andmine võimaldab elu mõtestamist ja enesemääramist nii üksikindiviidina kui sotsiaalsemalt kogukonna, rahva või rahvusena. Nii teadvustamata naiivsel kui teadlikul ja ka teaduslikul kujul on ajalookäsitlused seotud ka teatava ohuga näha asju soovitud viisil. Teaduslikul tasandil tegeleb ajataju fenomenide ja inimkogemuses toimuvate (aja)tunnetuslike protsesside kriitilise käsitlemisega fenomenoloogia.“

Arvamuste rubriigis avaldame literaat Karmo Taltsi kirjutise „Hüvetöö ja inimlikkus“. Dialoog kahe tegelase, Hea inimese ja Lihtsalt inimese vahel  kutsub mõtlema  headuse ja inimlikkuse üle meie elus. „Elus on väljakutseid,  mis annavad ootamatult võimaluse end paremast küljest näidata. See, kas sind tabavad eluraskused, ei sõltu sellest, kas sa püüad pidevalt parem olla“, nendib Lihtsalt inimene. Hea inimene vastab talle: „Tõsi. Mäletan, kuidas sugulase raske haiguse järel hakkasin tundma huvi heategevuse vastu.“ Lihtsalt inimene: „Kas sinu meelest on hoolimine teiste ja enese saatusest suurem hüve kui töö iga pisipahe vältimise pärast, hea naaber?“

Head kaasamõtlemist!

 

Tänases numbris:

Ergo Naab, Ajataju ja tõde: lühike sissejuhatus fenomenoloogiasse.

Karmo Talts, Hüvetöö ja inimlikkus.

Tauno Toompuu, Igavikust (Jh 3:16, 1Kr 15:42–44).

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English