Sel aastal teoloogiat õppima asujad teevad seda EELK UI seitsmekümnendal tegevusaastal. Nii kaua on paljud inimesed andnud oma parima mitte kunagi lõppevate tegevuste heaks. Need on vaimulike ettevalmistamine, teoloogilise mõtlemise värske hoidmine ja selle rakendamine.
Tänane Eesti elab globaalsetes mõjuväljades, kus ristuvad nii juhitamatud head ja halvad suundumused kui ka kõiksugu tahtlikult juhitud tegurid. Selles segaduses on meil vaja süvendatud arusaamist ristiusu alustest, toimimisviisidest ja nende suhtest maailmas toimuvaga. Teoloogiline haridus eeldab süvenemist, kontseptsioonide üle kontrollimist, traditsioonide väärtustamist ja oma teoloogilise identiteedi aina uuesti sõnastamist. Siis on kergem täita oma eesmärki olla viljakas teoloogilise harimise ja vaimuliku kasvamise põllul, kus hoogu aitavad anda uued õppijad.
Tähtajatu koolitamisõigusega instituut läbis sellel kevadel edukalt kõikidele kõrgkoolidele regulaarselt kohaldatava institutsionaalse akrediteerimise. Välishindajad tõstsid esile töötajate ja üliõpilaste motiveeritust, õppekavade mitmekülgsust, teadustööde taset ning ajaloolise hoone poolt tekitatava inspireeriva õppekeskkonna kordumatult head tunnet.
Kolmest õppekavast esimese, rakenduskõrghariduse keskmes on luterlik teoloogia kui teoloogiliste õpingute peafunktsioon. Kõrvalerialad on hingehoid ja õigeusu teoloogia. Usuteaduse magistriõppes on peaaine usuteadus ning kõrvaleriala hingehoid ja diakoonia. Kristliku kultuuriloo magistriõpe ootab olemasoleva mistahes ühe kõrgema haridusega inimesi, kes tunnevad vajadust omandada ülevaade kristlusest tema ajaloolises kontekstis. (Vt Usuteaduse Instituudi kodulehte siit.)
Tänane instituut on viimasel ajal arenenud laiuti, pakkudes erinevaid spetsialiseerumisvõimalusi. Nüüd seisavad ees teoloogilise süvitsi mineku ajad. Toon lõigu ühe uue õppejõu dr Th.-A. Põderi venia legendi loengust: „Nii aitab järjepidev tegelemine süstemaatilise teoloogiaga kaasa jõudmiseni isikliku, haritud ja kriitilise arusaamiseni kristliku usu tõest – näha ja mõista minevikku ja olevikku, iseend, kõike ja kõiki kolmainujumala armu- ja osadustahte teostumise valguses.“ Need mõtted iseloomustavad mitut aspekti sellest paljust, mida siin nimetada ei jõua, aga mida koos teha tahame ja kuhu kutsume.
Kuula lisaks Vikerraadios 3. juulil eetris olnud saadet Kirikuelu õppimisvõimalustest EELK Usuteaduse Instituudis. Saatejuht Meelis Süld vestleb rektor dr Ove Sanderi ja vastse vilistlase dr Urmas Arumäega. Lühifilmi õppimisvõimalustest Usuteaduse Instituudist vt siit.
Randar Tasmuth (1955), dr. theol., on EELK vikaarõpetaja ja EELK Usuteaduse Instituudi Usuteaduskonna dekaan, Uue Testamendi professor.
