Inimene on palju rohkem kui inimene. Ja just sellisena tõeliselt inimene. See tundmus väljendub Pauluse osutuses: „Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala vaim“ (1Kr 3:16). Kogemust, et inimene on mõistetav vaid siis, kui näha teda seoses ja osaduses Teisega, Jumalaga, võib leida läbi ajaloo, kultuuri, religioonide. Enesemõistmine haarab määratult enamat kui vaid iseennast. Inimene näib olevat ise, kui ta on iseendast „väljaspool“, kui tema sees on „väljaspool“. See olukord on mõistatuslik, muutes mõistatuslikuks nii inimese kui maailma. See ärgitab ühtlasi aga küsima, uurima, mõistma, olgu siis tegemist teoloogia, religiooniteaduse või (neuro)psühhiaatria ja religiooni dialoogiga.
Tänases numbris võime lugeda arvamuslugu Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant Indrek Peedult, kes avab oma vaatenurka religiooniteaduse iseärasusele ja erinevusele teoloogiast, lähtudes kriitiliselt hiljuti ilmunud David F. Fordi raamatust „Teolooga. Põgus sissejuhatus“ (2014). Peedu näeb religiooniteaduse ja teoloogia erinevust esimese neutraalsusepüüdes: hoidumine praktilise rakenduse ja tõesuse küsimustest võimaldavad religiooniuuringutel vältida taandumist „lihtsalt üheks alternatiivseks teoloogiaks“.
Tänane artikkel on Tartu Ülikooli usutaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsendilt Amar Annuselt, kes jätkates Akadeemias ilmunud Uku Masingu käsitluse liinil vaatleb helilooja ja muusikaajaloo õppejõudu Heimar Ilvest kui „muusikalist savant’i“, kasutades ajakirjanduses ja muus meedias kättesaadavat materjali.
Tänases jutluses arutleb teatriteadlane ja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi sõna „vaim” tähenduse üle. Võttes aluseks teksti apostel Pauluselt: „Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala vaim“ (1Kr 3:16), mõtiskleb Aaslav-Tepandi inimese suurusest osaduses Jumalaga: „inimene ei ela enam „lihas“, inimese ihu pole siis ainult tema väline kest, vaid on hinge, südame, mõtete, tunnetuse koda. Jumala Vaim on inimese tuumas, inimese olemuses, on üheaegselt inimese sees ja terves ilmas.”
Head lugemist!
Tänases numbris:
Amar Annus, Religioon ja savantism – mida uskus Heimar Ilves?
Indrek Peedu, Religiooniuuringutest uues teoloogiasissejuhatuses.
Katri Aaslav-Tepandi, Mõtisklus vaimust (1Kr 3:16).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
