Arhiiv

Tõelise taipamine (nr 143/ 5.9.2014)

10458797_814996661853916_4956320213161046371_n

Foto: Urmas Nõmmik

 

Tõelise taipamine – kas nii võiks sõnastada meie igatsust uue õppeaasta alguses?  Uue õppeaasta algus meenutab meile kõigile – mitte ainult neile, kes koolis õpivad –, et õppimine kuulub elamise juurde. Ka teoloogiline tunnetus võib aidata avardada mõistmise piire. Meie elu ja kirikuelu erinevaid tahke avastatakse siin uuesti selles valguses, mis paistab Jeesuses Kristuses.

Tänases Kirik & Teoloogia numbris jätkame Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemuse avaldamist. Ilmub dokumendi „Amet – ordinatsioon – episkope“ keskne osa, mis sisaldab teemakohast avaldust ja soovitusi. Tekstis nenditakse muu hulgas: „Kiriklikud ametid lähtuvad Kristuse kolmekordsest ametist, st prohveti, preestri ja kuninga ametist. Kirikus, mis koondub Sõna alla ja on kutsutud teenima, saadakse mitmesuguste armuandide osaliseks. Ameteid uuendatakse nende armuandide kaudu ja armuande omakorda hoitakse ametite kaudu. See on Jumala tahe, et eriliste ülesannetega konkreetsed isikud „varustaksid pühakuid teenimistööks“ ja et kiriku ülesehitamine toimuks korra kohaselt (vrd Ef 4:11–12; 1Kr 14:12, 26, 40). Seega tekib ametite kord evangeeliumi ja Püha Vaimu juhtimisel. Evangeelsed kirikud rõhutavad, et ametite korda ei tuleks mõista hierarhiliselt. Vastutuse tasandid kirikus on oluline teema ka evangeelsete kirikute jaoks ning erinevaid ameteid tuleks korraldada ja praktiseerida vastastikuse teenimisena, mitte eksklusiivsete õigustena või valitsemisena.

Arvamusloos kirjutab Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe religioonist ja luulest, mis on teineteisega sügavamalt ja olemuslikumalt seotud kui nii mõnedki muud vaimuelu valdkonnad. Luule sisuline seos religiooniga seisneb selles, et mõlemad kasutavad kujundlikku, metafoorset keelt. Lahe leiab, et vaimuliku ja ilmaliku luule vahele piiri tõmbamine on sageli kunstlik ja meelevaldne ning rõhutab, et vaimulik ei ole tingimata vaid kirjandus, mis kasutab religiooni sõnavara või religioossetest tekstidest üle võetud lugusid ja tegelasi, vaid igasugune kirjandus, mis kõneleb sellest, mis inimest puudutab.

Uue kooliaasta alguses soovib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Peeter Roosimaa tänase jutluse kaudu, et meie tähelepanu oleks pööratud Jumalale ja tema tahte tundmisele. Et see oleks kese, mis mõjutab õppimist ja õpetamist terve meie elu. Kõike ei saa teada uurides, tuletades, filosofeerides, järeldades. Palju jääb meie tunnetushorisondi taha. Ent Jumal on olulist meile ilmutanud. Roosimaa soovibki, et me tunneksime ära tõelise – Jumala – ja tema tahte elu kõigis valdkondades.

Viljakat õppeaastat ja head lugemist!

 

Tänases numbris:

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, „Amet – ordinatsioon – episkope“ (2. osa).

Jaan Lahe, Religioon ja luule.

Peeter Roosimaa, Et tunneksime ära tõelise (1Jh 5:20).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English