Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
“Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.” (1Jh 5:20)
Head kuulajad. Õnnitlen uue õppeaasta alguses ja soovin Jumala soosingut nii õpingutes kui ka töödes, aga samuti kogu elus.
Inimese õppimisvõime ja kogu ta elu on Jumala and, kuid siia lisandub ka meie eneste hool, püsivus ja vaev. Õppimisel on tähtis osa õppejõududel ja juhendajatel. Jumal õnnistagu neid kõiki. Jumal õnnistagu koolide juhte ja paljusid teisi töötajaid, kes loovad õppimiseks vajalikud ja sobivad tingimused. Kandkem hoolt sõbraliku, heatahtliku ja üksteist toetava ning innustava õhkkonna eest.
Meie koolides, sh kutsekoolides, erinevates kõrgkoolides jne võib õppida paljudel erialadel, võib leida väljundeid erinevatele huvidele. Õppimine on vajalik. Huvitav ja oluline on tunda maailma ja selle toimimise seaduspärasusi. Tähtis on tunda teadmiste rakendusvõimalusi, küll meie igapäevases elus, majanduse arengus, seadusloomes jne.
Just õppimine annab meile teadmisi ja oskusi. Aitab mõista pere- ja ühiskonnasuhteid. Ka Johannese kirja autor tegeleb mõistmise teemaga. Teksti kirjapanemise ajal olid Rooma impeeriumi keskustes koolid, kus tegeldi maailma ja inimühiskonna tunnetamise sügavate küsimustega. Antiikaja filosoofide tööd väärivad tundma õppimist ka tänapäeval.
Johannese kirja autor juhib oma lugejate mõtted Jumala kogemise suunas ja seda seoses Kristuse Jeesusega. Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise.
Mitte kõike ei saa teada saada lihtsalt uurimise teel, väljamõtlemisega tuletada, filosofeerides järeldada. Palju jääb lihtsalt inimese tunnetushorisondi taha. Kuid küll on hea, et Jumal on olulist ilmutanud. Seda erinevatel aegadel, erineval moel ja erineval teel. Heebrea kirja autor tõdeb: “Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud, ” (Hb 1:1j)
Jumala Poeg on tulnud ja ilmutanud, on andnud mõistmise. Võrreldes tavalises koolis või ülikoolis pakutavaga teeb selle mõistmise eriliseks tõik, et Jumala Poeg ilmutab Jumala valitsuse seaduspärasusi.
Kirja autor ütleb: “et me tunneksime ära Tõelise”. Kas see elu ei ole juba tõeline? Kas õpitavad teadmised ja oskused pole tõelised? Kas see argipäeva igapäevane elu pole küllalt tegelik ja tõeline? Kas pole mitte tõeline pigem tegelemine ebamaisega?
Ma ei näe, et kirja autor eitaks tavaelu reaalsust ja selle mõistmise vajadust. Kuid on näha, et ta mõtleb kõige keskmele. Ta mõtleb Tõelisele kui isikule. Millisest vaatekohast meie oma elu vaatleme, millisest keskmet lähtudes me õpitavale läheneme? Et me tunneksime ära Tõelise, et tunneksime ära Jumala ja tema tahte elu kõigis valdkondades. Sellest sõltub meie tulemus.
Jah, väga palju sõltub vaatekohast. Kas inimene lähtub arvamusest, et Jumalat ei ole, või seab ta Jumala oma elu keskmesse. Võib-olla on lihtsam mõista erineva vaatekoha mõju, kui mõtleme ühelt poolt vaba inimese, teisalt orjameelse inimese pingutustele õppida ja tööd teha. Või mõtleme peremehe ja palgalise suhtumisele. Pingutuse raskus võib olla sama, kuid inimese kogemus on erinev.
Tänapäeval on väga tähtsale kohale kerkinud inimeste elamuslik külg. See on saanud valdavaks. Valdavaks ka moraali mõjutama. Kuid kas see peaks olema see kese, millest lähtudes me kõike vaatleme ja oma elu korraldame?
Kirja autori soov oli, et tunneksime ära Tõelise. Elaksime tema armus ja juhtimise all. Hea kuulaja, mis on sinu elu kese?
Kirja autor jätkab: “Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.” Lause on üsna raskesti mõistetav. Siin võime aimata, et me ei saagi kõike taibata. Tegemist on suure saladusega, jumaliku olemusega. Kirjakohta võib tõlkida ka: “Ja meie oleme koos Tõelisega, tema Poja Jeesuse Kristusega. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.”
Tähtis on, et Jumal on seda ilmutanud. Seda on ilmutatud Jumala Pojas Jeesuses Kristuses. Ilmutusse on vaja süveneda. Ilmutust on tarvis uurida. Siin on koht nii kirikul kui ka usuteaduslikel õppeasutustel. Teiste hulgas ka Tartu Ülikooli Usuteaduskonnal.
Tunda Kristust Jeesust võimaldab taibata Tõelist, taibata Jumalat. Taibata elu ja selle väärtuste tõelist keset. Keset, millest, või parem, kellest lähtudes tuleks muud vaadata, uurida, paika seada. Seesama on igavene elu. Tollel ajal ei mõistetud igaviku all mitte niivõrd ajalist mõõdet kui just selle kvaliteeti. Igavene elu, elu koos Jumalaga, tema pere liikmena. Seda juba siin ja praegu.
Tark Koguja, kes süvenes elu mõtte otsingutesse, jõudis järeldusele: Elu kese on Jumalas. “Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri.”” (Kg 12:13j). Siia sobib lisada Õp 4:23 mõte: “Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!”
Hea kuulaja! Uus Testament toob sõnumi Jumala Pojast Kristusest Jeesusest, kelle ilmutuse kaudu astub Jumal meile võrratult lähedale: Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise.
Soovin, et uuel õppeaastal oleks meie tähelepanu pööratud Jumalale ja tema tahte tundmisele. Et selles oleks kese, mis mõjutab meie õppetegevust – nii õpetamist kui ka õppimist, meie kogu elu.
Jutlus on peetud Tartu ülikooli oikumeenilisel avajumalateenistusel Jaani kirikus 04. septembril 2014. (Foto eest täname Kuulutaja toimetust. Autor: Sulev Kivastik.)
Peeter Roosimaa (1948), dr theol, on Tartu ülikooli usuteaduskonna emeriitdotsent, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) Kõrgema Usuteadusliku Seminari Uue Testamendi professor ja EEKBL pastor.
