Hilisõhtul aias toimetav siil on kõigile tuttav loom. Kohtumisele siiliga ja siilile endale võib anda igasuguseid tähendusi. Ka kiriku ajaloos on antud siilile tähendusi, näiteks on siili peetud Kristuse sümboliks, kes surmab mao ehk kurja. Aga siili on mõistetud tema okaste pärast ka patu sümbolina. Mõnikord võib tunduda, et ka teoloogid kirikus ja ühiskonnas arvavad risti vastupidiseid asju, lausa vaidlevad. Teoloogid lähevad muidugi ka juurte juurde – räägivad teoloogia alustest ja tähendusest ühiskonnas ja kirikus.
Kirik & Teoloogia toimetus otsustas avaldada kirjastuse Ilmamaa lahkel loal ühe teksti, mis tõstku esile sel aastal ilmunud kogumikku „uuema evangeelse teoloogia põhitekstidest“ (koost W. Härle, T.-A. Põder, Avatud Eesti Raamat, Tartu: Ilmamaa, 2013) ja ärgitagu seda lugema. Kogumiku sissejuhatuseks Thomas-Andreas Põderi kirjutatud tekst seostub hästi viimastel nädalatel Eestis toimunud debatiga teoloogia mõistmise üle ja pakub olulist lisa.
Toimetusel on ka hea meel vahendada lugejatele intervjuu oktoobri alguses Eestit külastanud pastoritest abielupaari Rosemarie ja Christoph Elsasiga. Ka selles vestluses tulevad jutuks kirik, teoloogia ning professor Chr. Elsasi eriala tõttu ka religiooniteadus. Loodetavasti annab pilk Eestile väljastpoolt meile mõtteainet, rääkimata sissevaatest kiriku, ühiskonna ja teoloogia suhetesse Saksamaal.
Tänane Kirik & Teoloogia jutlus keskendub tuntud ja kõnekale kirjakohale Pauluse kirjast roomlastele (1:16–17). Viru vangla kaplan ja EELK Lüganuse koguduse õpetaja Jaanus Klaas kirjutab usust õigeks saamisest. Kristlane saab õigeks usust, meie mõtlemine saab õigeks usust ning kirik saab õigeks, kui selle liikmed usuvad.
Tänases numbris:
Thomas-Andreas Põder, Evangeelne teoloogia ja selle põhitekstid.
Christoph Elsas, Kirik, teoloogia ja religioon muutuvas Euroopas.
Jaanus Klaas, Usust õigeks (Rm 1:16–17).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.