Aasta meie Eestimaal on seni olnud päikseline. Kui sajab mõnikord vihma, on vikerkaare tõenäosus suur. Vanadel aegadel tavatseti öelda, et kui on vikerkaart näha, siis ei tulevat veeuputust. Teadagi, selle ütluse juured lähevad tagasi Piiblisse, kus Genesise 9. peatükis seab Jumal lepingu märgiks taevasse vikerkaare. Leping kindlustab, et Jumal ei hävita inimkonda enam veeuputusega. Nii on vikerkaarest saanud ka Jumala ja inimese vahelise usalduse ja armastuse sümbol.
Armastus ja ustavus ning armumine ja romantika on omavahel seotud. Vähe sellest, inimeste vahelisel armastusel on olemas seos Jumala ja inimese vahelise armastusega. Igal juhul on maailma religioonides rõhutatud nii jumaliku ja inimliku erilist seost kui ka institutsionaliseeritud inimeste vahelisi suhteid. Ustavuse tõotust antakse nii abielludes kui üksi Jumala ees. Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse teadur kirjutab tänases artiklis Jumalast ja romantikast, interdistsiplinaarne vaatenurk romantikale, ligitõmbavusele, sõltuvusele aitab meil mõista, et nii mitmedki justkui üksteisest lahus protsessid ilmalikus ja religioosses maailmas on sarnased ning omavad ühiseid juuri.
Lühiajalisest romantikast kaugemale jõuavad nii mitmedki teoloogiad. Kristlikud teoloogiad eeldavad püsivate sidemete loomist esmajoones Jumala ja inimeste vahele ning siis ka inimeste ja inimeste vahele. EELK Audru koguduse õpetaja Tiina Janno jutlus saab innustust valeprohvetite teemast ning jõuab Jumala Vaimu viljadeni ning nendest sõltuvate suhtumisteni, mis on inimeses määravad, olgu ta prohvet või mitte.
EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin Käpp lahkab Kirik&Teoloogia arvamusloos eklesioloogiat ja oikumeeniat ning eklesioloogilist oikumeeniat, mis tema arvates on eelkõige mõistetavad rohujuuretasandil osadusena, ühise jumalateenistusena.
Tänases numbris:
Roland Karo, Jumalast ja … romantikast.
Triin Käpp, Eklesioloogiline oikumeenia.
Tiina Janno, Vaimu viljadest prohvetlusevaesel ajal (Mt 7:15-17).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
