Maailma on hea vaadata kõrgelt, mäe otsast, aga tingimatult oluline on näha detaile. Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Tiiu Hermat kasutab tänases jutluses võrdpilti mäele ronimise, mäel olemise ja mäelt laskumisega selleks, et anda meile mõista inimeste lähedaltvaatamise möödapääsmatusest. Kui tahame võtta tõsiselt Kristuse eeskuju näha iga üksikut inimest, on paratamatu mäelt laskumine.
Lähemalt on oluline vaadata ka teoloogilisi detaile, näiteks palvet, milleks annab põhjust nädal tagasi, 2. märtsil, tähistatud ülemaailmne palvepäev. Palve on mänginud iseenesest mõista olulist rolli 20. saj ühe suurima teoloogi Karl Barthi mõttemaailmas. Eesti keeles on aastaid tagasi ilmunud ülevaade Barthi „Kiriklikust dogmaatikast“, ent uuemaid käsitlusi peaaegu pole. Nüüd on meil suurepärane võimalus saada aimu Barthi kaasaegsest uurimisest, aga süübida ka palve ja teoloogia olemusse. Eestis elav Aarhusi ülikooli teoloog Christine Svinth-Værge Põder vaatleb tänases artiklis palve tähendust Karl Barthi teoloogias.
Nii nagu Barthi teoloogia dialektika kutsub ka talve ja kevade dialektika looduse paradoksidega (vt fotot ülal) meid vaatama rohkem taevasse kui tavaliselt. Kui jälgime viimset võitlust talve ja kevade vahel, on vahest hea tuletada meelde enda unustamise paradoksi palves. Juuru Mihkli koguduse õpetaja ja Ida-Harju praost Tauno Kibur alustab oma mõtisklusi palve üle Meister Eckartist.
Nii kogeme enda palvet elavalt ja kuuldavõetult, kui kuulame teiste inimeste palveid mäe jalamil, vaatame taevasse hargnevaid kevadisi oksi ja unustame enda…
Tänases numbris:
Christine Svinth-Værge Põder, Palve tähendus Karl Barthi teoloogias.
Tauno Kibur, Sinu tahtmine sündigu!
Tiiu Hermat, Mäelt tuleb alla tulla… (Lk 9:32–35).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
