Arhiiv

Kannatus- ja paastuaeg (nr 11/ 24.2.2012)

EELK Usuteaduse Instituudi hoone; foto: Andres Nõmmik

 

Algas Jeesuse kannatusaeg. Järgnevatel nädalatel mõtleb sellele rohkemal või vähemal määral iga kristlane. Nii mõnedki järgivad kristlikku tava paastuda – kes hinges, kes füüsiliseltki. Eesmärgiks ikka olla Jeesusega ja elada tema kannatust.

17. sajandil elas praegusel ajal vähe tuntud mees Johann Georg Gichtel, kes läks ajalukku varauusaegse „teosoofina“. Tema paastumine ning laiemalt mõeldud ja elatud askees lõi laineid omaaegses Euroopas ning on legendaarne tänini. Temast põhjalikumalt võib lugeda Aira Võsa artiklist.

Nii mitmeski mõttes tundub, et kannatus- ja eriti paastuaeg on tabanud Eesti Vabariiki. Hiljemalt alates majanduskriisi algusest on see väga paljude inimeste jaoks meie kõrval ja hulgas nii olnud. Ent tänasel vabariigi aastapäeval tasub meenutada, et see riik on meie jaoks oluline ja möödapääsmatu, kui tahame rahvana siin elada ja toimetada. Vaatamata keerulisele ajale on meil olla rõõm üheskoos ja kuuluda kokku. Viimase olulisust rõhutab aastapäevajutluses Thomas-Andreas Põder.

Ilmselt on nii mõnedki mõtelnud, et ka EELK jaoks on käes kannatus- ja paastuaeg, sest majanduslikke probleeme on palju ning suhted kiriku sees ning Eesti ühiskonnaga laiemalt mõnikord problemaatilised. Ometi, eks me kõik soovime liikuda terviklikuma ja harmoonilisema koosolemise suunas.  Kindlasti järgis ka EELK konsistoorium teisipäeval Usuteaduse Instituudi uut rektorit valides seda soovi. Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium soovib uuele rektorile õp dr Ove Sanderile õnne ja eelkõige jõudu töötamaks kabinetis, mille aken ülal pildil esiplaanil. Ent rektori valimine ei olnud lihtne ülesanne. Kuna oleme Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumis veendumusel, et kirikliku kõrgkooli küsimus on EELK ja Eesti teoloogilise maastiku jaoks eksistentsiaalselt oluline, otsustasime ühiselt, et nii EELK hariduspoliitika olevik ja tulevik, rektori valimise üksikasjad kui ka teise rektori kandidaadi õp dr Tiit Pädami avalikkuses seni peaaegu tundmata nägemus väärivad laiemat arutelu. Juhime seega tähelepanu Tiit Pädami ja Allan Kähriku arvamuslugudele ning põhjalikele uudislugudele rektori valimisest (koos kandidaatide tutvustustega ning EELK, UI ja partnerite kommentaaridega) ja Pädami hariduspoliitilisest programmist.

Olgu Eesti Vabariigi aastapäeva väärika tähistamise kõrval meil kõigil aega olla Jeesuse kannatusega ning kirikuga!

 

Tänases numbris:

Aira Võsa, Varauusaegne teosoof Johann Georg Gichtel.

Tiit Pädam, Milline peaks olema vaimulike haridus ja ettevalmistus EELK-s.

Allan Kährik, Millist haridust vajab EELK?

Thomas-Andreas Põder, Iseseisvus üheskoos (Gl 3:28).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“, sh

Kirikuvalitsus valis usuteaduse instituudile rektori,

Rektorikandidaadi tegevuskavast.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English