Uudised ja oikumeenia

Kirikuvalitsus valis usuteaduse instituudile rektori

Ametis alustav rektor Ove Sander ja endine rektor Randar Tasmuth, foto: Kerstin Kask

Ülikoolilaadsest koolist rakenduskõrgkooliks muudetud EELK Usuteaduse Instituut on teinud läbi kardinaalse ümberkorralduse. Muu hulgas väljendub see selles, et rektori valib ja seab ametisse EELK konsistoorium ehk kirikuvalitsus.

18. jaanuaril 2012 kuulutaski konsistoorium ajalehe Eesti Kirik kaudu välja konkursi rektori leidmiseks (ametiperiood 15.02.2012–14.02.2016). Kandi- deerida võisid teoloogilise kõrgharidusega vaimulikud, kel on doktorikraad ning kirikliku teenimise kogemus. Konkursil osalemiseks tuli esitada motivee- ritud kirjalik avaldus, akadeemilist ja kiriklikku tegevust kajastav eluloo- kirjeldus ning tegevuskava rektori neljaaastaseks ametiperioodiks. Avalduse esitamiseks EELK peapiiskopile oli aega 1. veebruarini.

Kandideerisid Nõmme koguduse õpetaja, UI pastoraalseminari juhataja ja haridusassessor õp dr Ove Sander ning õp dr Tiit Pädam, kes on töötanud UI rektorina aastatel 1998–2002.

EELK konsistooriumi istung, kus valimine pidi toimuma ning kuhu olid ka vestluseks kutsutud mõlemad kandidaadid, toimus 7. veebruaril. Toona jäi otsus langetamata. 21. veebruaril toimunud valimisel valiti rektoriks õp dr Ove Sander. Konsistoorium tegi vastavasisulise pressiteate 23. veebruaril. Kahes voorus toimunud hääletuse täpseid tulemusi ajakirjale Kirik & Teoloogia ei avaldatud. EELK avalike suhete spetsialisti vahenduse kohaselt olevat tegemist konsistooriumi siseteabega.

Konsistooriumi liikmed on peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, kantsler Urmas Viilma, assessorid Joel Luhamets, Tiit Salumäe, Mati Maanas, Ove Sander.

Kantsler Viilma sõnul langetati otsus eelkõige kontseptsiooni, mitte isikute pädevuste ja omaduste järgi. Seetõttu on oodata, et EELK ametlik häälekandja Eesti Kirik avaldab lähiajal kiriklik-ühiskondlikule avalikkusele ka kaalukamaks osutunud kandidaat Sanderi tegevuskava.

Konsistooriumi pressiteate põhjal on sellest kontseptsioonist teada vaid, et rektor Sander peab valimisperioodil olulisteks tegevusteks (1) instituudi õppekavade kujundamist, õppekorralduse arendamist ja rakendatavust kirikus, (2) toimetulemist kaadriküsimustega, õppetöö akadeemilise taseme hoidmist ning töökeskkonna ja majandusliku võimekuse parendamist, (3) paremat ja aktiivsemat koolitustegevust ning tihedat koostööd väljakujunenud partneritega.

Teise rektorikandidaadi kontseptsiooni refereeritakse põhjalikult käesoleva Kirik & Teoloogia numbri uudises Rektorikandidaadi tegevuskavast.

 

Kirik & Teoloogia toimetusel ei õnnestunud värskele rektorile endale õnne soovida ja tema arvamust küsida. Mitmelt EELK, UI ja partnerite esindajalt kogusime järgnevaid kommentaare:

 

EELK kantsler Urmas Viilma:

Kandidaatide vahel oli raske valida, mõlemal olid võrdsed võimalused. Nõnda vajasime lõpliku tulemuse selgitamiseks kahte hääletusvooru. Mõlemal mehel on tugevused, mida tuli kaaluda just UI kontekstis. Nõnda hääletati pigem kontseptsiooni kui isiku üle. Suurema toetuse sai lõpuks Ove Sander ning tema nägemus UI-st. Soovin Ovele rohket õnnistust! Soovin ka väga, et Tiit Pädam leiaks oma kvalifikatsioonile, ettevalmistusele ja vaimulikuametile väärilise rakenduse Eestis ja EELK-s.

 

EELK Viljandi praostkonna praost ja EELK UI tegeliku usuteaduse õppejõud Marko Tiitus:

Pean valimistulemusi ootuspärasteks. Uuelt rektorilt ootan esmajärjekorras, et ta loobuks mõnest teisest töökohast kirikus ning keskenduks täie jõu ja pühendumusega instituudi juhtimisele. Ove Sanderil on kindlasti eeldused ja kogemused olla instituudile rasketel aegadel heaks juhiks, aga see on suur töö ja vastutus, mis eeldab täit pühendumist ning mida ei saa teha muude asjade kõrvalt. Oluline on tegeleda meeskonna moodustamise ja motiveerimisega ning ka alternatiivplaanide väljatöötamisega juhuks, kui UI-l ei ole pikemas perspektiivis tulevikku ka rakenduskõrgkoolina.

 

EELK UI vilistlane ja usundiloo õppejõud Toomas Abiline:

Kahjuks tunnen siiski kõnesolevaid isikuid, EELK UI ja EELK siseelu liiga pealiskaudselt, et rektori valimise protseduuri ja valimistulemusi pädevalt kommenteerida. Südamest soovin aga, et EELK UI-l läheks hästi ning, et ta oleks väärt olema teoloogilise ning usuteadusliku kõrghariduse keskuseks Tallinnas. Pealinnas on kindlasti sellist keskust vaja. Ideaalis võiks UI moodustada baasi, millele religiooniteaduste alal saaks tugineda kõik Tallinna kõrgkoolid.

 

EELK UI üliõpilasesindus:

Tekitab  hämmastust, et rektori valimisest jäeti UI üliõpilaskond täiesti kõrvale. Igas vähegi arvestatavas kõrgemas õppeasutuses on kena tava, et enne valimisi kohtuvad rektorikandidaadid üliõpilastega (või ka ainult üliõpilasesindusega), tutvustavad end ja oma nägemust õppeasutuse tuleviku kohta, kuulavad ära üliõpilaskonna arvamused ja ootused. UI väiksust arvestades oleks sellise kohtumise korraldamine täiesti võimalik olnud. Teiseks on kombeks olnud, et ka üliõpilaskonna esindaja osaleb hääletusel. Midagi sellist ei olnud… Praegused UI üliõpilased on sinna õppima asunud lootuses, et sellest koolist saab hea teoloogilise hariduse, laia silmaringi, üksteist toetava sõpruskonna ning pärast kooli lõpetamist on neil õigus uhkust tunda oma kooli üle, asugu nad siis tööle EELK-sse või kuhugi mujale. Kohtumisel rektorikandidaatidega olekski soovinud saada kinnitust, et kuigi kooli suunitlus on muutunud rakenduslikuks, ei tehta ka edaspidi mingeid järeleandmisi hariduse kvaliteedi osas. Tahaksid ju ka praegused üliõpilased tulevikus olla võrdväärseteks partneriteks ametikaaslastele nii kodu- kui välismaal. Sellist kindlustunnet praegused valimised paraku ei andnud. Vastupidi, tahes-tahtmata anti signaal, et üliõpilased ja nende arvamus pole olulised. Võib kirjutada kuitahes ilusaid arenduskavu ja teha häid plaane, aga kui pole üliõpilasi, siis pole ka kooli…

 

Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme:

Loodan, et senine koostöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga jätkub ning võime loota konstruktiivsele arengule ülesannete jagamisel usuteaduslikus hariduses. Teadmata täpsemalt kandidaatide programmidest ja nähes, et valituks on osutunud pastoraalseminari juhataja, on esimene mõte selline, et nüüd on ilmselt oodata suuremat rõhuasetust praktikale ning pastoraalseminari kiiret arengut. Rakenduskõrgkoolile on selline arengusuund kahtlemata väga vajalik.

 

TÜ usuteaduskonna õppejõud ja usuteaduse programmijuht Thomas-Andreas Põder:

Minu hinnangul on viga, et instituudi töötajad ja üliõpilased ei ole kaasatud rektori valimisse. Kuna UI on olnud tähtis luterlikule kirikule ja Eesti ühiskonnale laiemaltki, siis on ka kahetsusväärne, et kõik valimistega seonduv toimus mitteavalikult. Leian, et kandidaate ja nende tegevuskavu oleks pidanud enne valimisi meie kirikulehes tutvustama. Hetkel on veel laiemalt teadmata, milline on Ove Sanderi rektoriprogrammi täpsem sisu. Valitud rektor töötab praegu koguduseõpetajana, kirikuvalitsuse liikmena ja pastoraalseminari juhatajana. Kindlasti ei ole tõsiseltvõetav, et rektor on ühtlasi haridusassessor, samuti ei saa ta olla pastoraalseminari juhataja. Loodan, et ta leiab viisi, kuidas pühenduda UI juhtimisele ja arendamisele, sest praegu on UI olukord väga raske ja maine tõsiselt kahjustatud. Ove Sander kuulub vaieldamatult meie kiriku rikkalike praktiliste kogemustega juhtfiguuride hulka ning on olnud pikalt seotud vaimulike ettevalmistamisega. Tõsi, kõrgema teoloogilise hariduse eelduse, s.t usuteadusliku töö tulemusi tal ette näidata pole, kuid see ei tähenda, et ta usuteadust alahindaks või põlgaks. Salumaa õpilasena ei pea ta usuteadust kiriku jaoks tarbetuks luksuseks, vaid elutähtsaks funktsiooniks. Nii näeb ta ka akadeemilisust ühe olulise joonena vaimulike ettevalmistuses. Seetõttu loodan, et uus rektor UI arendamisel ei loobu teoloogilise hariduse akadeemilisest tõsidusest ja aatest, vaid pigem täiendab ja süvendab seda teiste teoloogilise hariduse juurde kuuluvate elementidega. Nii usun ka, et jätkub ja süveneb koostöö rahvusülikooli usuteaduskonnaga, m.h õppekavade parema ühildumise nimel. Väga oluline on kindlasti pastoraalseminari arendamine. Igal juhul tarkust ja jõudu uuele rektorile meie kiriku ja rahva jaoks tähtsas ametis!

 

Rektoriks kandideerinute tutvustused:

 

Ove Sander (sünd 1970)

  • Haridus

Ordinatsioon 1991. Lõpetanud EELK UI 1994; rakenduslik magistrikraad (M. Div.) teoloogias Vaba Luterliku Ühenduse teoloogiaseminarist Minneapolises 1999; filosoofiadoktorikraad praktilises filosoofias Tallinna Ülikoolist 2005 uurimusega jutlusest kui argumenteerivast kõnest; Fulbrighti stipendium Luterliku Kiriku Missouri Sinodi St. Louisi Concordia Seminaris 2007. Keeled: inglise, vene, soome.

  • Töökäik

Vastseliina Katariina koguduse õpetaja 1990–1998; Vastseliina Keskkooli inglise keele õpetaja 1995–1997; ajalehe Eesti Kirik toimetuse teoloogiline konsultant 1995–1997; alates 1999 Nõmme Rahu koguduse õpetaja. Alates 1998 on Ove Sander ka EELK UI pastoraalseminari juhataja; 1998–2010 sealsamas praktilise usuteaduse õppetooli hoidja. Ove Sander on ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari luterliku teoloogia külalisdotsent. EELK Konsistooriumi haridusassessor ja kirikukogu abijuhataja on ta alates 2005.

  • Teadustööd

Jutlus kui argumentatiivne diskursus: informaal-loogiline aspekt. Tallinna Ülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 18. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005, 110 lk.

 

Tiit Pädam (sünd 1958)

  • Haridus

Lõpetanud 1983 arhitektuuri eriala ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis; 1992–1997 teoloogia bakalaureuse- ning filosoofia teadusmagistrikraad (MA) Uppsala ülikoolist. 1993–1997 vaimulikukoolitus Johannelundi Teoloogilises Instituudis (Rootsi). Ordinatsioon 1998. 2011 teoloogiadoktorikraad võrdleva eklesioloogia alal Uppsala ülikoolist. Keeled: rootsi, inglise, saksa, soome, vene, norra, taani.

  • Töökäik

1983–1985 ajakirja „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik“ sekretär; 1988–1992 EELK peapiiskopi sekretär ja peasekretär; 1998–2002 EELK UI rektor ning õppejõud pastoraalseminaris; 2002–2005 EELK Konsistooriumi peasekretär; 2006–2007 Tripoli (Liibüa) anglikaani kiriku preester; 2010–2011 õppejõud ja külalisteadlane Greifswaldi ülikooli usuteaduskonnas; alates aastast 2008 EELK reservvaimulik; alates 2008 õppejõud Uppsala ülikooli teoloogia- teaduskonnas.

  • Teadustööd

Ordination of Deacons in the Churches of the Porvoo Communion. A Comparative Investigation in Ecclesiology („Diakoniordinatsioon Porvoo osaduskonna kirikutes: komparatiivne eklesioloogiline uurimus“), Uppsala/Tallinn: TP, 2011, 446 lk . Koostanud ja andnud välja (koos Jaan Lahega) raamatu Minu Issand ja minu Jumal! Pühendusteos Dr. theol. Toomas Pauli 70. sünnipäevaks, EELK UI toimetised 20. Tallinn: EELK UI, 2009, lisaks avaldanud rea teadusartikleid rahvusvahelistes ajakirjades ja kogumikes.

Alates 2010 teostab Pädam uurimisprojekti Leuenberg Concord and Porvoo Common Statement. Comparision of their ecclesiological models, interpretations and reception in the Baltic, Nordic and German Churches („Leuenbergi konkordia ja Porvoo deklaratsioon. Nende eklesioloogiliste mudelite, tõlgenduste ja retseptsioonide võrdlus Balti, Põhjamaade ja Saksa kirikutes“). Alates 2011 koordineerib ja osaleb lisaks rahvusvahelises uurimisprojektis Christian World Community and the Cold War („Üleilmne kristlaskond ja külm sõda“; uurimisprojekt 2009–2016).

 

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English