Arhiiv

Kokku 293 postitust

Varjust valguse kirkusse (293/ 21.7.2017)

  Valgus ja pimedus on kategooriad, mille ülekantud tähendus avaneb vastavalt perspektiivile. Pimeduses on eksistentsiaalsed küsimused elu mõttest ja olemisest. Valguses seevastu leidub pilku fookustavaid toetuspunkte. Taolist murrangut varjatust mõistmise ja arusaamise valgusesse võib nimetada illuminatsiooniks, valgustuseks, inspiratsiooniks või ilmutuseks. Sisuliselt on tegemist teatava nähtusega, mida ei saa omatahtsi käsutada, vaid seda tuleb oodata ja […]

Jumala viljad meie kätes (292/ 14.7.2017)

Kirik & Teoloogia toob lugejateni seekord kolm teksti, mis ajendavad meid mõtlema meie tegudest – või tegudest, mis tehakse meis. Vaatamata sellele, kuidas me oma tegusid tõlgendame – kas meie tehtutena või meis tehtutena –, tunnevad vahetult arvatavasti enamus meist end siiski tegutsejatena, ning tihti defineerime end ja teisi ka tehtud või tegemata tegude kaudu. […]

Ka minevikust võib õppida (291/ 7.7.2017)

Jutt sellest, et ajalugu õpetab, võib tunduda triviaalne ja äraleierdatud. Kui vaadata inimkonna ajalugu, võib jääda ka mulje, et inimkond on nagu andetu kooliõpilane suures Jumala koolis, kes kordab lõputult ühtesid ja samu vigu. Üks ajaloolane on seda olukorda iseloomustanud sõnadega: „Ajalugu õpetab, et inimene ei õpi ajaloost midagi.“ See mulje on tekkinud aga inimkonda […]

Igaviku ja argipäeva müsteerium (290/ 30.6.2017)

  Inimene on aastatuhandeid mõtisklenud surmale järgneva üle, selle üle, mis ootab meid ees, kui maine teekond on lõppenud. Ja ta olnud leppimatu, et sealpoolsus on meie mõistuse eest kaetud, on saladus, müsteerium. Huvitav on süveneda erinevate kultuuride, ajastute, usundite surmajärgse elu kujutluste ja rituaalide ilma. Need võivad kõneleda ka meie tänapäevastest fantaasiatest, nende juurtest, […]

Öö oleks nagu päev (289/ 23.6.2017)

  Täna lehvivad Eestimaal lipud võidupüha mälestuseks ja neid ei langetata ka öö saabudes, sest on jaaniöö – üks aasta lühemaid öid, mis on nõnda üürike, et pimedusele ei olegi peaaegu enam jäänud ruumi. Ja seda kogeme nii ihu kui hingega. Inimese keha on tundlik valgusele ning elab kindlas ööpäevase valguse ja pimeduse vaheldumise rütmis. Sellepärast […]

Elujooni katsudes (288/ 16.6.2017)

Inimeste tundmaõppimine on huvitav ning keerukas. Meil on võimalus seda teha erinevatel viisidel – saame suhelda inimestega ise; kuulata, mis teistel öelda on; vaadelda teiste tegevust; ning ka uurida teaduslikult. Inimesed avavad end vahel paljudele korraga, jagavad osa enda elust ning võimalik, et jätavad jälje ka teiste ellu. Keerukas eluniidistikus ristuvad, lahknevad ja kulgevad paralleelsed […]

Elame Kolmainu tõelisuses (287/ 9.6.2017)

Millist ühiskonda me tänapäeval peame kaitsma? Millist elukorraldust? Millist looma? Kui kunagi ja siiani ulatuva mõttemalli järgi oli kristlase tunnuseks see, et ta käis kirikus ja osales sakramentides, siis tänase kristlase tunnuseks on loodusega kooskõlas elav inimene. Kas pole see mitte nii? Aga üks ei välista teist. Valge inimese, Lääne tsivilisatsiooni ajalugu on üleni ja […]

Kiriku sõnum (286/ 2.6.2017)

Ajakirja uus number ilmub nelipühadeks, mil tähistatakse kiriku sünnipäeva. Seetõttu on läbivaks teemaks kiriku sõnum. Läinud nädalal Tartus toimunud kirikukongressil „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – vaba rahvakirik 100“ võeti ühe peasündmusena vastu kirikukongressi avaldus. Eriline rõõm on tuua see täna ka kõigi Kirik & Teoloogia lugejateni. Olgu lisatud, et avalduse käsitlemise hommikul pidas peapiiskop Urmas […]

Ühendus ajalooga (nr 285/ 26.5.2017)

  Rahvasuus öeldakse: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. See õpetussõna kehtib, kui on väärtuslikke mälestusi, sest eksisteerib ju ka üks teine, vastupidise mõttega maksiim. Viimasega sedastatakse, et vanade asjade meelde tuletamine võib kahjulikuks osutuda. Ajaloost on õppida nii mõndagi. Ühed asjad tasub kokkuleppeliselt kõrvale lükata ja ära unustada, teisi sündmusi tuleb aga meenutades taaselustada. […]

Püüdes tabada imet (nr 284/ 19.5.2017)

Kirik & Teoloogia seekordse numbri mõtted on suunatud imele, ent veelgi rohkem ime allikale. See tee, mida mööda me käime, ehk maailm, kus me elame, on kahtlemata eripalgeline, pakub nii rõõmu kui muret, nii valu kui tröösti. Meie suurimaks abiks ja toeks võiks olla usk ja usaldus, mida pole muidugi kaugeltki lihtne alal hoida ja […]

English