Arhiiv

Kokku 284 postitust

Püüdes tabada imet (nr 284/ 19.5.2017)

Kirik & Teoloogia seekordse numbri mõtted on suunatud imele, ent veelgi rohkem ime allikale. See tee, mida mööda me käime, ehk maailm, kus me elame, on kahtlemata eripalgeline, pakub nii rõõmu kui muret, nii valu kui tröösti. Meie suurimaks abiks ja toeks võiks olla usk ja usaldus, mida pole muidugi kaugeltki lihtne alal hoida ja […]

Topeltkodakondsus (nr 283/ 12.5.2017)

Usklik inimene elab ajalikus maailmas kui kahe riigi kodanik – ajaliku ja igavikulise. Ühelt poolt on ta kutsutud mitte leppima selle maailma olukorraga ja vajadusel sellele ka vastanduma. Religioonide ajaloost ja ka tänapäevast teame arvukalt näiteid, kus selline vastandumine on viinud teravate konfliktideni usklike siseringist väljaspoolseisjatega või teiste uskkondade esindajatega. Ajalik on kuulutatud ilmalikuks sfääriks, […]

Igapäev Jumalas – iga päev Jumalas (nr 282/ 5.5.2017)

Kirik & Teoloogia uus number räägib ajaloost ning Jumalast igapäevas. Otseselt mitte küll küsimusest, kuidas tunda Jumal ära n-ö suures ajaloos, vaid Jumala koguduse heitlikust igapäevast minevikus, mis muidugi on otsapidi välja jõudnud olevikku. Samas saame lugeda ja kaasa mõelda selle üle, kuidas on inimeste elu ja igapäev osa Jumala tööst ning milliste märkide – […]

Kus on Jumal? (nr 281/ 28.4.2017)

Kas Jumal on olemas? Nii küsitakse vahel oma südames või kelleltki teiselt kahtluse või üllatusega. Kui aga Jumal oleks üks neist asjadest, mis on olemas, siis kas selline olemasolev Jumal – üks olemasolev asi teiste seas – saaks olla see, mis tõesti väärib Jumala nime? Tõsi, kindlasti on olemas raha- ja ärijumalaid, võimu- ja sõjajumalaid, […]

Nimeime (nr 280/ 21.4.2017)

  Ime. Nimi. Nime ime. Ime nimi. Imenimi või nimeime. Nimeimest võiks meile ehk pajatada hare krišna liikumise esindajad, sest neile on püha nime lausumine kõige puhtamal kujul imeline tegevus. Juutidele on imenimi Jumala nimi – nii imeline on see nimi, et seda ei küüni surelik õigupoolest ütlemagi. Neilt mõlemilt on palju õppida, sest nimeime […]

Suur lugu surmast ja elust (nr 279/ 14.4.2017)

  Suure Nädala sündmustel on tähendus kahel erineval tasapinnal. Esmalt on need kord ajaloos aset leidnud sündmused, mis räägivad meile ühe konkreetse isiku, Naatsareti Jeesuse, viimastest elupäevadest, tema hüvastijätu-söömaajast oma õpilastega, vangistamisest ja hukkamisest ning neile osaks saanud rõõmusõnumist, et nende Õpetaja ja Meister ei jäänud surma. Sellisena ei ole aga lugu Jeesusega toimunust kirja […]

Uus kevad ja uus elu (278/ 7.4.2017)

  Iga uus kevad toob endaga kaasa uue elu tärkamise. Iga uus algus toob endaga kaasa lootust ja põnevust. Mõnikord tärkab muutus, uus algus hoopis ebakindlusest ning kulgeb läbi hirmu ja kannatuste. See võib endaga kaasa  tuua oma elu uuesti mõtestamise ja uute tähenduste leidmise vajaduse. Algav vaikne nädal ja selle kulminatsiooniks olevad Suur Reede […]

Võim ja vaim (277/ 31.3.2017)

Seekordne Kirik & Teoloogia number toob lugejateni kolm arutlust, mis reflekteerivad meie maailma olukorra, iseloomu ja toimimise üle. Need kolm arutlust võiks laias laastus paigutada teema alla võim ja vaim, kusjuures võim ei ole ainult poliitiline nähtus. See teema on muidugi tänu inimajaloo pikkusele ning inimeste ja ühiskondade keerukusele pea lõpmatu, ent killukest sellest saab […]

Usaldan ja näen (nr 276/ 24.3.2017)

Usaldus algab kas usuhüppest tundmatusse või äratundmisest, et mind on usaldatud. Neist esimene on igal juhul julgustükk, kus meil puudub igasugune kindel pind jalge all, et see usaldus end “ära tasub” ja mitte ei lõppe pettumuse ning haigetsaamisega. Me külvame, aga ei tea, kas see seeme leiab pinnase, kus idaneda ja juurduda. Meil kõigil on […]

Aja kulgu jälgides (nr 275/ 17.3.2017)

Aega ei saa püüda, hoida, peatada, ometi saab aja möödumist jäädvustada või jäädvustab ta end ise. Jäädvustanud on aeg end loodusesse, maasse, vette – ja on neid, kes oskavad aja märke looduses lugeda. Inimestel on komme jäädvustada oma aega eri viisidel, erilise täpsusega. Tänapäeval on eriti levinud pildistamine ja filmimine, aga tähtsaim veel on kirjasõna. […]