Populaarteaduslik kultuuriajakiri Kirik & Teoloogia alustas ilmumist napilt viis kuud tagasi, 2011. aasta 4. advendil. Uus number ilmub reedeti. Tänaseks oleme jõudnud 22. numbrini. Ajakiri
8.–10.05.2012 toimus Sarajevos Euroopa Religioossete Juhtide Nõukogu aastakoosolek, mis pühendus teemale „Elades koos erinevuses: Euroopa kodanikud – usu tunnistamine“. Koosoleku võõrustajaks oli dr Mustafa Cerić,
Soomes alustas 3. mail ilmumist uus veebiajakiri Kirkonkellari („Kirikukelder“), milles käsitletakse kiriku, kultuuri ja ühiskonnaga seotud teemasid. Ajakiri on suunatud nii kiriku töötajatele, professionaalsetele teoloogidele
Seoses Margot Käßmanni seadmisega Evangeelse Kiriku Saksamaal 2017. aasta Reformatsiooni juubeli saadikuks osutas Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas president Thomas Wipf reformatsiooni euroopalikule mõõtmele ning teavitas
Saksamaal Bielefeldis avati 2. mail 2012 Saksamaa esimene evangeelne laste- ja noortehospiits. „Me soovime raskesti haige lapse vanematele võimaldada nende raskest hoolitsusülesandest puhkepausi,“ rääkis Betheli
Teisipäeval, 24. aprillil, toimus Rakveres EELK XXVIII Kirikukogu 7. istungjärk. Istungjärk algas jumalateenistusega Rakvere kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder ja pastor loci Tauno Toompuu
Saksamaa kõige põhjapoolsemal liidumaal Schleswig-Holsteinis võidakse koolides lõpetada konfessionaalse usuõpetuse andmine. Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ja rohelised soovivad viia kooliprogrammis läbi muudatused ning asendada konfessionaalse
Tuleval nädalal, 24.–29. aprillini toimub Tartus Euroopa Teaduse ja Teoloogia Uurimise Ühingu (The European Society for the Study of Science And Theology ehk ESSSAT) korraline
Kas inimesel on „automaatne kalduvus“ omakasule? Selle küsimuse selgitamiseks viis Amsterdami ülikooli psühholoogia teadur Shaul Shalvi läbi uurimuse, mille meetodit ja tulemusi avab tema peatselt ajakirjas Psychological Science ilmuv artikkel
Oxfordi ülikool ja Vatikan teevad huvilistele internetis kättesaadavaks 1,5 miljonit lehekülge antiik- ja keskaegseid käsikirju. Oxfordi ülikooli teatel keskendub digiteerimine kreeka käsikirjadele, 15. sajandil trükistele
