Preesterlikud vanausulised Preesterlikud vanausulised on need, kes ei eita riigikirikut absoluutses mõttes. Seal ametisse seatud preestrid on pärast „parandamist“ kõlbulikud. Aga muidugi veelgi parem oleks,
12. sajandi viimasel kümnendil Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias konkreetse kuju võtnud Läänemere idakalda sõjalise vallutamise ja ideoloogilise allutamise üks olulisi väljakutseid oli selle ettevõtmise ideeline õigustus:
2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt
Vana Testamendi Psalm 40 ei tarvitse esimesel kiirel lugemisel jätta erilist muljet. Samas torkavad selles laulus silma mitu nüanssi, mille lähem vaatlemine pakub hulga mõtlemismaterjali.
„See ei sünni wäe läbi ega jõu läbi, waid minu Waimu läbi, ütleb vägede Jehoowa“ (Sk 4:6). „Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: „Issand,
Artikli teist osa loe siit. Uusaja kui ajalooperioodi kokkuleppeliseks algusdaatumiks peetakse kas 1453. (Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt), 1492. (Ameerika avastamine) või 1517. a-t (reformatsiooni algus).
Artikli esimest osa loe siit. Kuigi erinevate õpetuslike voolude, vagaduslaadide ja kultusvormide paljusus, mis iseloomustas varast kristlust, säilis kuni antiikaja lõpuni, iseloomustab varase kristluse viimaseid
„Pidage meie Issanda pikka meelt pääsemiseks, otsekui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda, nagu ta ka kõigis kirjus, kus
5. mail möödus suure taani filosoofi Søren Kierkegaardi sünnist 200 aastat. Ent 30. mail möödub veel ühe üpris nimeka taanlase surmast 48 aastat. See on
Eesti kultuuri valdkondlik „läbi kammimine“ ei jäta kahtlust selle kristlikust mõjutatusest. Olen varem väitnud, teistele autoritele toetudes (Undusk 1990, Paul 1999, Jansen 2004) ning näidetega
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.
