Usu ja usundite alane kooliharidus Eestis muutub. Esiteks on usundiõpetus koolides saanud uue seadusandliku raami ning õpilaste võimalused selle aine tundidesse jõuda loodetavasti avarduvad. Teine muutus on seotud kristlike erakoolide tekkimisega, nende arv kasvab lähiajal kiiresti. Tallinnas hiljuti avatud toomkooli esimeste õpilaste peakate ülal fotol kinnitab nende koolide identiteediteadvust, millega võrdväärset võib Eestis leida üksikutes koolides.
Loodame aga, et suurim muutus alles tuleb, lähematel aastakümnetel, loodame, et usuline kirjaoskus Eestis tervikuna võiks areneda ja jõuda tasemeni, kus ohud, mis tulenevad eelarvamustest, vääritimõistmistest, konfliktidest ja isoleerumistest, on viidud miinimumini. Sellepärast peame usu- ja usundiõpetuse teemat nii oluliseks, et pühendame tänase Kirik & Teoloogia numbri sellele küsimusele.
Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent Olga Schihalejev kirjutab artiklis „Usulisest kirjaoskusest“ arengutest Euroopa uus- ja usundiõpetuse maastikul. Ka see lakkamatult muutub, eriti praegu, üha suurema lõimumise käigus. Ta järeldab, et mittekonfessionaalne mudel levib, kuid ka konfessionaalsed ja mittekonfessionaalsed mudelid lähenevad üksteisele. Samas pööratakse riikides, kus enne religiooni teemadest hoiduti, sellele suuremat tähelepanu.
Kolm arvamuslugu usu- ja usundiõpetuse vahekorra ning sisu kohta täiendavad artiklit. Eesti Kirikute Nõukogu haridustöö projektijuht Einike Pilli tõdeb, et „meie lapsed kasvavad üles hoopis teistsuguses maailmas kui meie, nende vanemad. Selles maailmas elamiseks on vaja ka teistsugust ettevalmistust,“ ning et „meil on vaja nii usulises kogukonnas toimuvat koos usu õppimisega kui ka usundiõpetuse ainet koolis. Üks ei korva ega asenda teist“.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpetaja Aleksandra Sooniste kinnitab eelmist seisukohta: „Usundiõpetuse üheks peamiseks ülesandeks võiks olla õpilase ettevalmistamine eluks tänapäevases keerulises maailmas, kus tal tuleb teha olulisi eetilisi valikuid, suhelda erineva usulise taustaga inimestega ning paratamatult puutuda ka kokku eelarvamusliku suhtumisega erinevatesse religioonidesse.“
Lähtudes ideest, et õpilane peaks koolis omandama teadmisi ja kogemusi maailmast kontsentriliselt, väiksemalt suurema suunas, jõuab Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja EELK õpetaja Triin Käpp järeldusele: „Niimoodi järk-järgult, samm-sammult arenedes on võimalik kujundada lapses terviklik maailmapilt, mis annab talle konkreetsed juured ning kasvatab peale võra, millega hakkama saada meie pluralistlikus globaalkülas.“
Tänase ajakirjanumbri jutlus on EELK Ida-Harju praosti Tauno Kiburi sulest. Jumalariigi tulekust kirjutab ta. Mis on kõigepealt ja mis tuleb selle järel loomulikul kombel. Kõigepealt on Jumal ja Tema riik ja siis tuleb kõik muu.
Head lugemist soovib Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium.
Tänases numbris:
Olga Schihalejev, Usulisest kirjaoskusest.
Einike Pilli, Kuidas saab usku õpetada?
Aleksandra Sooniste, Usundiõpetusest ja selle õpetamisest.
Triin Käpp, Usuõpetus, usundiõpetus ja religiooniõpetus.
Tauno Kibur, Mida me ehitame ja otsime? (Tn 2:44).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
