Ajakirjas Kirik & Teoloogia on 2021. ja 2022. aastal ilmunud mitu arvamuslugu teoloogilise kõrghariduse ja akadeemilise teoloogia teemal. Need on tõukunud aruteludest EELK sees, kus ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas meil on ikka tarvis ordinatsiooni ettevalmistusena akadeemilist teoloogilist kõrgharidust. Sellistes aruteludes seatakse akadeemiline teoloogia sageli pingevälja praktilise kutsealase ettevalmistusega, millel on selge ja otsene väljund koguduse- ja misjonitöösse. Suur osa evangeelsetest kirikutest on säilitanud tänase päevani akadeemilise teoloogilise kvalifikatsiooni nõude õpetajaametisse ordineerimisel ja eeldavad kandidaatidelt teaduspõhiseid kutsealaseid teadmisi ning teoloogilist otsustusvõimet ja isikliku usulise identiteedi süvendamist.
Aeg-ajalt on hea vaadata, mida teevad meie sõsarkirikud ja oikumeenilised partnerid teoloogilise hariduse valdkonnas, millised küsimused ja uurimisteemad on seal hetkel aktuaalsed ning kui populaarne on üldse teoloogiaharidus. Selleks intervjueerib toimetus kõiki teoloogilist haridust andvaid kõrgkoole Eestis ning valitud teoloogiateaduskondi või -koole meie naaberriikides ja kaugemalgi. Sel korral tutvume EELK Usuteaduse Instituudiga, mida tutvustab professor Priit Rohtmets.
Palun tutvustage end ning oma õppeasutust.
Olen EELK Usuteaduse Instituudi (EELK UI) kirikuloo professor ja arendusjuht. EELK UI on erakõrgkool, mille omanikuks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. 2021. aastal tähistas EELK UI 75. aastapäeva ja on selle aja jooksul omandanud Eesti teoloogilise hariduse maastikul soliidse positsiooni. Käesolevast õppeaastast jätkab EELK UI tegevust sihtasutusena.
EELK UI on rakenduskõrgharidust pakkuv kõrgkool, mille profiili tugisambaks on klassikaline luterlik teoloogiline haridus. Instituut näeb oma missiooni teoloogilise pädevuse edendamises Eestis ja rahvusvaheliselt ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja muude kirikute vaimulike, kirikumuusikute ja teiste töötegijate ettevalmistamises.
Lisaks luterlikule haridusele on instituut keskendunud ka hingehoiu, kirikumuusika ja õigeusu teoloogia alase hariduse andmisele ja teaduskompetentsi edendamisele, olles sel moel ainulaadseks õppe-ja teaduskeskuseks Eestis. Instituudis on võimalik õppida kolmel eri õppekaval kahel kõrghariduse astmel. Rakenduskõrghariduse õppekaval saab valida luterliku teoloogia, hingehoiu või õigeusu teoloogia vahel. Usuteaduse magistriõppes on kaks valikut: on võimalik keskenduda kas kõikidele teoloogia põhidistsipliinidele või diakoonia ning hingehoiu valdkonnale. Kolmandaks magistriõppekavaks on kristlik kultuurilugu, mis pakub võimaluse saada väga hea haridus kristliku kultuuri alustest, nende esinemisvormidest kultuuriloos ning positsioonist maailma usundite seas.
Seega ootab EELK UI õppima nii neid, kel on kutsumus saada mõne kiriku töötegijaks, hingehoidjaks või kirikumuusikuks, sest õpingute praktiline väljund on EELK UI–s tähtsal kohal, aga samamoodi ootame ka neid, kel on lihtsalt huvi religiooni vastu. Instituudil on väga heal tasemel õppejõud ja väärt raamatukogu ning instituudi õppekeskkonda iseloomustab haridus inimeselt inimesele ehk õppijakesksus ja paindlikkus. Sugugi vähetähtis pole ka üksteist toetav atmosfäär ja vaimne õhkkond, mis instituudi majas valitseb ja üliõpilasi nende õpingutes toetab.
Kuidas Te kirjeldaksite teoloogilise hariduse olukorda Eestis?
Teoloogilise hariduse olukord Eestis on viimaste aastakümnete lõikes aina paranenud, sest suurenenud on nii valikuvõimaluste hulk religiooni alal haridust saada, kui ka õppe- ja teaduskompetents. Ent tuleb tunnistada, et oleme siiski väike riik ja ühiskond ning seni oleme keskendunud peaasjalikult eestikeelse teoloogilise hariduse edendamisele.
Neid inimesi õnneks jätkuvalt leidub, kel on religiooni- ja teoloogiastuudiumi vastu huvi. Ma usun, et kõikide teoloogilist haridust pakkuvate õppeasutuste ülesandeks on meie ühiskonna religioonialase kompetentsi tõstmine ja selles suunas on ka EELK UI aastaid tööd teinud. Kõige paremaks näiteks on siin kristliku kultuuriloo magistriprogramm, kuhu oodatakse üliõpilasi ka sel aastal ning kus aastate jooksul on õppinud eri elualade inimesed, filmitegijatest ja näitlejatest hambaarstide ja ärimeesteni, keda on ühendanud huvi religiooni vastu. See huvi võib mõnikord kasvada ka sooviks asuda õppima teoloogiat ja pühendada end kiriku teenimisele.
Tavapäraselt oleme end võrrelnud ajaga, mil teoloogilist haridust sai Eestis taas vabalt anda ja kõnelenud sellest, mis on viimase kolmekümne aastaga muutunud, ent kui pöörame pilgu ettepoole ja püüame seada sihte järgmiseks kolmekümneks aastaks, peame tunnistama, et on terve rida teemasid, millele senisest suuremat tähelepanu pöörata. Mainiksin neist kolme: soosida tuleb üliõpilaste ja õppejõudude õpi- ning teadusrännet, et horisonti avardada ja õppe- ning teadustöö taset tõsta; pöörata senisest suuremat tähelepanu õppeasutuste rahastusele ja sellega seoses ka õppejõudude järelkasvule, ning süvendada teadus- ja arendustegevuses koostööd kirikute, riigiasutuste ja erasektoriga, et pakkuda teaduslikku tuge alus-ja rakendusuuringute läbiviimiseks.
Palun kirjeldage kiriku ja akadeemilise teoloogia suhet.
Tsiteerides EELK UI süstemaatilise usuteaduse professorit Thomas-Andreas Põderi sõnavõttu EELK UI 75. aastapäeva konverentsil, kätkeb usuteaduslik haridus endas „järjepidevat hoolekandmist selle eest, et kujuneks haritud, kultuurne suhe usuga. /—/ Usuteadusliku hariduse koostisosaks on aidata hoiduda usu ja kiriku identiteedi määratlemisel ning kiriku elukorralduse ja struktuuri reformimisel erapoolikusest, isekusest, rumalusest, omakasupüüdlikkusest, aga ka küsitavatest või valedest eeskujudest ja ideaalidest. /—/ See on haridus, mis aitab omandada eristamis- ehk kriitikakunsti, kaalutlemis- ja argumenteerimisoskuse.“ Sellisena on akadeemiline teoloogia kirikule tema teenimise töös hädavajalik.
EELK UI puhul on koolil kõige tihedam side loomulikult Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga. See toimib mitmel tasandil: kiriku vaimulikkond moodustab rõhuva osa kooli õppejõududest, peamiseks praktikabaasiks on samuti luteri kiriku kogudused. Instituudi juures tegutseb Pastoraalseminar, mis koolitab luteri vaimulikke ja seega on teoloogline haridus ja vaimulikuks saamine vahetult seotud. Samamoodi on side luteri kirikuga oluline ka kiriku teiste töötegijate koolitajana. Ent EELK UI on ka luteri kirikule partner, olgu või näiteks täienduskoolituste pakkujana. Nagu juba mainitud, näen selles vallas ka arenguruumi, et EELK UI-st kujuneks alus-ja rakendusuuringute läbiviimisel kirikule senisest veelgi olulisem partner. Näen ka arenguruumi vaimulike täienduskoolituse edendamisel, sest pean loomulikuks, et vaimulikud saaksid akadeemilises õhkkonnas ja omavahelises osaduses teoloogilistel teemadel mõtteid vahetada. Selles vallas võiks koostööd arendada ka teiste teoloogilist haridust pakkuvate kõrgkoolidega. Ehkki hariduslik standard on luteri kiriku jaoks norm, on selle suhtes olnud ka kahtlejaid, ent usun, et luteri kirik tähtsustab inimese spiritualiteedi isikliku jumalasuhte kasvatamise ning toetamise kõrval jätkuvalt ka teadusliku uurimistöö olulisust õppetöö ja kirikuelu jaoks. Need kaks on luterlikus traditsioonis olnud ikka teineteist toetavatena külg-külje kõrval.
Nii nagu EELK UI on partner luteri kirikule, on ta ka partner teistele Eestis tegutsevatele kirikutele, eeskätt just Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, kes on viimastel aastatel saanud EELK UI-ga koostöös olulist täiendust oma vaimulikkonnale.
Kui palju uusi üliõpilasi alustab teoloogiaõpinguid igal aastal Teie institutsioonis? Mis on nende motivatsioonid?
Igal aastal astub õppima üle paarikümne inimese ja huvid võivad erialati varieeruda: on neid, kes on huvitatud kirikutööst vaimuliku, kirikumuusiku või hingehoidjana, ent on neidki, kel on huvi religiooni vastu. EELK UI üliõpilased on sageli 40.–50. eluaastates inimesed, kel on tekkinud eksistentsiaalsed küsimused või kutsumus ja kes tulevad küsimustele vastuseid otsima. EELK UI tugevuseks on see, et saame üliõpilasi nende akadeemilisel ja usulisel teel toetada. Sugugi vähemtähtis pole see, et õppetöö toimub sessioonõppe vormis, ja kuna üliõpilased saavad ööbida kooli kolmandal korrusel asuvates tubades, jätkuvad auditooriumides alanud diskussioonid sageli hilistel õhtutundidel vabamas vormis.
Kas Te oskate välja tuua, mis on üliõpilaste ja uurijate seas kõige populaarsemad uurimisteemad või uurimisvaldkonnad?
Viimastel aastatel oleme rõhku pannud uurimisseminaridele, mis toimuvad lõputöö kirjutamise käigus ja mille tulemusena on eri valdkondades kujunenud n-ö uurimisgrupid, kes vastastikku oma töö tulemusi tutvustavad. See on esiplaanile nihutanud piibliteaduste ja süstemaatilise usuteaduse lõputööd. Ei saa öelda, et ka kirikulugu ja praktiline usuteadus pikalt maha jääks, viimane eeskätt just hingehoiu valdkonnaga seoses. Omaette ringi moodustab õigeusu õppetool, kes on aga väga tihedalt integreeritud kogu ülejäänud õppekava ja teadustööga.
Mis on Teie institutsioonis teoloogilise hariduse tugevused, millest teised võiksid õppida või inspireeritud saada?
Näen, et EELK UI tugevuseks on motiveeritud tudengid, kes on õppima asunud kas selge eesmärgiga või suure huviga ning väärt õppejõud. Sellest algab ühes kõrgkoolis kõik muu, sh toetav õpikeskkond, mis on EELK UI puhul samuti üks olulistest tugevustest. Ent näen ka arenguruumi, eriti õppejõudude järelkasvu tagamisel ja olemasolevate õppejõudude motiveerimisel. Igasugune haridus on kallis. Praegu on keerulistes majanduslikes oludes hakkama saadud, aga lähiaastate perspektiivis on vaja kindlasti lisaraha. Töö selleks käib.
