Ajakirjas Kirik & Teoloogia on 2021. ja 2022. aastal ilmunud mitu arvamuslugu teoloogilise kõrghariduse ja akadeemilise teoloogia teemal. Need on tõukunud aruteludest EELK sees, kus ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas meil on ikka tarvis ordinatsiooni ettevalmistusena akadeemilist teoloogilist kõrgharidust. Sellistes aruteludes seatakse akadeemiline teoloogia sageli pingevälja praktilise kutsealase ettevalmistusega, millel on selge ja otsene väljund koguduse- ja misjonitöösse. Suur osa evangeelsetest kirikutest on säilitanud tänase päevani akadeemilise teoloogilise kvalifikatsiooni nõude õpetajaametisse ordineerimisel ja eeldavad kandidaatidelt teaduspõhiseid kutsealaseid teadmisi ning teoloogilist otsustusvõimet ja isikliku usulise identiteedi süvendamist.
Aeg-ajalt on hea vaadata, mida teevad meie sõsarkirikud ja oikumeenilised partnerid teoloogilise hariduse valdkonnas, millised küsimused ja uurimisteemad on seal hetkel aktuaalsed ning kui populaarne on üldse teoloogiaharidus. Selleks intervjueerib toimetus kõiki teoloogilist haridust andvaid kõrgkoole Eestis ning valitud teoloogiateaduskondi või -koole meie naaberriikides ja kaugemalgi. Sel korral tutvume Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminariga, mida tutvustab rektor dr Külli Tõniste.
Palun tutvustage end ning oma õppeasutust.
Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar on 1994. aastal rajatud ja riiklikult akrediteeritud erakõrgkool neile, kellel on huvi pastoraaltöö vastu või soov panustada mõnda kristlikku tööharusse või organisatsiooni. Kool on praktilise suunitlusega kristlikule teenimisele ja misjonile, aga meie õppekava on ka heaks aluseks teoloogia ja piibliteaduse edasi õppimiseks kõrgemal tasemel, plaanime tulevikus ka magistriõppe avamist.
Ma ise ei ole kunagi pastoriks pürginud, aga tundsin suurt huvi teoloogia ja eriti piibliõppe vastu. Ma valisin selle kooli teiste teoloogiliste koolide hulgast just selle suunitluse tõttu praktilisusele ja tänapäevasele kirikule. Samas sain võimaluse õppida kirikulugu, kreeka ja isegi heebrea keelt ning selle haridusega sain hiljem minna juba magistriõppesse Ameerikasse.
Kool on metodistliku traditsiooniga, aga oikumeenilise suhtumisega, näeme ennast ja õpetame oma tudengeid nägema endid osana ülemaailmsest kristlaskonnast selle geograafilises, mitmekultuurilises ja ajaloolises tähenduses. Samas püüame olla kaasaegsed ja kontekstipõhised oma mõtlemise ja meetodite poolest. Otsime võimalust kasvatada kiriku mõju Eesti ühiskonnas (ja regioonis) ja otsime vastuseid tänase päeva probleemidele. Kooli sihtgrupiks on kristlased Eestis, Baltikumis ja põhjamaades – soovime olla parim valik selles regioonis.
Kuidas Te kirjeldaksite teoloogilise hariduse olukorda Eestis?
Nõukogude ajastu ja ideoloogia kahjustasid teoloogilist haridust Eestis. Teoloogilise hariduse seisukohast kaotas Eesti inimesi: kes põgenesid läände, keda represseeriti, kes said põranda all tasahilju tegutseda. Kaotasime ka kirjandust, õpikud ning õpetamise ja õppimise traditsiooni. Teised distsipliinid ei pidanud nii põhjalikku ideoloogilist laastamist kogema, nagu seda kogesid teoloogia ja piibliteadus. Seminarid peavad palju vaeva nägema ja tõlkima, koostama, toimetama ja kirjastama materjale ja õpikuid, mida õppetöös kasutada, kasvatama ja arendama õppejõude. Eestis ei ole piisavalt piibliteadlasi, teolooge, kirikuloolasi, missiolooge, apologeete. Mitmed meie tänased õppejõud on meie oma kooli lõpetanud, siis välismaal juurde õppinud ja tagasi tulnud. Doktorikraadiga õppejõude on vaja rohkem.
Palun kirjeldage kiriku ja akadeemilise teoloogia suhet.
Akadeemiline teoloogia on teadus, millel on väike ring tarbijaid. Aga ilma selleta jääb praktiline teoloogia nälga, sest pole kusagile minna, kust uusi ja sügavamini läbi uuritud seisukohti leida. Ilma selleta ei küsita olulisi küsimusi, mis ärgitaks kirikut rohkem mõtlema ja analüüsima. Akadeemilisel teoloogial on oma koht, aga see ei ole kiriku silmis põhivajadus. Meie koolil on 275 vilistlast, enamus nendest aktiivsed kristlikul maastikul, aga akadeemilisi teolooge on nende hulgas vaid käputäis ja nemadki end ise nii naljalt ei nimeta.
Metodisti kirikul on tugev teoloogiline ja akadeemiline traditsioon. Meie teoloogilised juured on Inglismaal, Oxfordis õppinud John Wesley õpetuses ja eeskujus. Temas kui valgustusajastu inimeses väljendus laiahaardeline huvi maailma, lugemise ja õppimise vastu. Wesley on kirjutanud, et inimene ei kasva armus, kui ta ühtlasi ei pühendu lugemisele. Wesley enda raamatukogu oli muljetavaldavalt mitmekesine. Samas on metodistlik traditsioon suunitluselt pigem praktiline kui akadeemiline. Tegeles ju Wesley palju akadeemilise info kättesaadavaks tegemisega massidele.
Õppimisevaenulikku suhtumist on harva ette tulnud. Metodisti kiriku juhid, kes jäid nõukogude aja tõttu teoloogilisest kõrgharidusest ilma, kandsid hoolt selle eest, et tulevastele põlvedele oleks see olemas. Nad rajasid kõrgkooli, mitte piiblikooli ja seadsid hariduslikud standardid vaimulikele. Ka tänases kirikus on vaimulikel teoloogilise kõrghariduse nõue ordinatsiooniks.
Meie õppekava on loodud meie Ameerika partnerkooli Asbury Theological Seminary eeskujul ja see ei ole ajas väga palju muutunud, oleme vaid viimasel ajal rõhutanud misjoni fookust. Õppekava põhilised komponendid on süstemaatiline teoloogia ja kirikulugu, piibliõpe ja praktiline teoloogia. Õppekava vaadatakse regulaarselt üle ja modifitseeritakse. Sellistesse aruteludesse kaasame alati oma kiriku ja teisi sihtgruppe. Õppeasutusena on meil roll, mis erineb kiriku rollist, aga samas toetab seda.
Kui palju uusi üliõpilasi alustab teoloogiaõpinguid igal aastal Teie institutsioonis? Mis on nende motivatsioonid?
Keskmine sisseastujate arv on kusagil 15 tudengit. Meie põhisuund on ettevalmistus kristlikuks tööks – see ei piirdu ainult pastoritööga. Enamasti on tudengid juba aktiivsed töötegijad kogudustes, aga nad tahavad veel paremini teenida, rohkem pühenduda ja mõista sügavamalt Jumala tahet ja Sõna. Tunneme vastuvõtu intervjuus alati huvi inimese õppimise motivatsiooni ja kutsumuse vastu. Õppetöö jooksul on iga aasta vaja läbi teha erinev praktika. Iga praktika käigus saab inimene parema pildi enda võimetest ja tugevustest, saab proovida uusi valdkondi. Kutsumus võib olla ka akadeemiline õppimine, sest inimene soovib leida vastuseid oma teoloogilistele küsimustele. Muidugi võib alati tulla õppima või ka kuulama ka lihtsalt uudishimust, soovist enda silmaringi laiendada ja õpingute käigus vaimulikult kasvada. Kutsumus võib esialgu olla ka ebamäärane, oluline on, et kandidaat soovib kuidagi kristlikus kontekstis ennast leida ja panustada.
Meie koolist saab tudeng hea ülevaate peamistest kristlikest konfessioonidest Eestis ja nende õpetustest. Meil õpetavad Eesti peamiste konfessioonide juhid. Metodistlikust teoloogiast kõneleme muidugi põhjalikumalt eraldi õppeaines. Meie koolis tutvustatakse ka teisi religioone konkreetse õppeaine raames, see on oluline taustainformatsioon maailma ja teiste kultuuride ning rahvaste mõistmisel, aga mitte meie peamine õppesuund.
Kas Te oskate välja tuua, mis on üliõpilaste ja uurijate seas kõige populaarsemad uurimisteemad või uurimisvaldkonnad?
Tudengid soovivad maailma parandada ja neid köidavad teemad, mis püüavad lahendada kitsaskohti, aitavad mõnda konkreetset sihtgruppi või loovad dialoogi kiriku ja ühiskonna vahel. Populaarsed on mentorlus, hingehoid, meeskonnatööks vajalike oskuste arendamine, koguduse tööharude arendamine, pastoraalne nõustamine, diakoonia jne.
Tudengitele pakuvad huvi Piibli teemad ja eksegees, eriti kui asi puudutab mõnd päevakorralist problemaatikat, mida tahetakse Piibli valgel käsitleda.
Uuritakse ka kirikulugu, aga eriti oma kodukiriku ajalugu, korrastatakse koguduste arhiivmaterjale, avastades nendes midagi uut.
Palju uurimusi on ka sotsioloogia valdkonnast, mille abil püütakse teada saada inimeste seisukohti mõnes küsimuses või selgitada välja sihtgruppide vajadusi erinevates töövaldkondades – noored, lapsed, abielud, sõltlased jne. Samuti mõõdetakse programmide efektiivsust ja mõju ning analüüsitakse, kuidas mõnda tööharu Eesti kontekstis parendada (evangelism, sotsiaalmeedia, laste- ja noortetöö, online jumalateenistused pandeemia ajal jne).
Mis on Teie institutsioonis teoloogilise hariduse tugevused, millest teised võiksid õppida või inspireeritud saada?
Meie tugevuseks on kahtlemata väga head oma ala professionaalid, pühendunud õppejõud. Kõik nad teevad oma tööd südamega. Panustame väga palju õppemeetodite arendamisele ja täiustamisele. Ning loomulikult on üheks meie kooli tugevuseks hea suhe tudengitega, siiras huvi ja hoolimine ning mentorlusprogrammi rakendamine, et õppija saaks õpiprotsessi käigus nii vajalikku tagasisidet kui ka abi ja tuge.
Meie kooli eristab meie rahvusvaheline kultuure ületav suhtlemine ja kaasamine. Kooli kogukond on ühtne, samas mitmekeelne ja mitmekultuuriline. See unikaalne kogemus julgustab ka hiljem, näiteks kogudustes, keele- ja kultuuribarjääre ületama ning erinevaid inimesi kaasama.
Kui mõnikord juhtub nii, et Eestisse õppima asunud välistudengid leiavad end klassis koos teiste välistudengitega, näiteks mõnel inglisekeelsel õppekaval, siis meie koolis õpivad kõik samas klassis simultaantõlke abil, küsivad küsimusi, osalevad grupitöös, vahetavad mõtteid tudengite kohvikus. See on päriselt ka põnev ja avardav, kui välistudeng küsib midagi, jagab kogemust või toob esile mõtte, mis meile üldse kunagi ette ei ole tulnud.
Covid kriisi ajal hakkasime pakkuma hübriidõpet, mis annab tudengile võimaluse osaleda õppetöös füüsiliselt aga ka virtuaalselt klassiruumis ning mõnikord samal päeval lausa mõlemal viisil. See võimaldab tudengile turvalisust, paindlikkust ja aitab efektiivsemalt jagada oma aega õppetöö ja muude kohustuste vahel.
Lõpetuseks võiks öelda, et meie lõpetajad on meie kooli fännid ja visiitkaardid. Valdav enamus on jätkuvalt aktiivsed osalejad kristlikus töös ja mitmetest on saanud oma ala väljapaistvad juhid.
