Populism ja äärmuslikud jõud ühiskonnas on teemad, mis on viimasel ajal tõusnud tähelepanu keskpunkti. Oleme selle tunnistajaks, kuidas ühiskonnas eristuvad selgemalt erinevad leerid, kes välistavad rahumeelse ühiselu oma ideoloogilise vastasrinnaga ning kutsuvad üles võitlusele oma vaadete ja väärtuste eest. Kiriku ja kristlaskonna jaoks on sellises keskkonnas toimimine väga keeruline, sest ühiskonna lõhenemine, haavatavate ühiskonnaliikmete ja vähemuste jaoks turvatunde vähenemine ja muud sarnased nähtused on teravas vastuolus kristlike väärtustega ja sellega, kuidas need väärtused peaksid olema ühiskonnas elatud.
Selleks, et paremini mõista nii meie kodumaal kui ka maailmas toimuvat, avaldame täna tõlkeartikli Luterliku Maailmaliidu väljaandest “Resisting Exclusion. Global theological responses to populism” (Seistes vastu ühiskondlikule välistamisele. Teoloogilisi vastuseid populismile kogu maailmast). 2019. a Luterliku Maailmaliidu Uuringute (LWF Studies) sarjas ilmunud kogumiku eesmärk on analüüsida populismi negatiivset dünaamikat ja pakkuda teoloogilisi vastuseid, kuidas kirikuna seista vastu neile lõhestavatele jõududele ja olla evangeeliumi tunnistajad ühiskonnas, mille tuumaks on Jumala armastav ja kaastundlik kohalolu inimeste keskel.
Autorid Zoltán Ádám ja András Bozóki teevad põneva ülevaate Ungari radikaalse parempoolse populismi esiletõusmisest alates 2000ndate lõpust ja selle suhtest kristluse ja kirikuga. Artikkel ilmub kahes osas ning jätkub ajakirja järgmises numbris.
Ühiskondlike muutuste lainel jätkab ka Tartu ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia professor Anne Kull, kelle arvamuslugu on ajendatud eelmise aasta lõpus ilmunud Annika Laatsi raamatust „Valgus läbi mõrade“. See on ühe üksikisiku tunnistus, millega ta on pakkunud paljudele lugejatele hingepidet ja äratundmist või Kulli sõnul „tegemist on evangeelse luterliku eneseabiga, ehk hinge-, mõistuse- ja tegelikult ka kehahoiuga“. Ta arutleb siit edasi, millised on üksikisiku võimalused ja takistused ühiskondliku muutuse esilekutsumiseks, kui ta tajub sotsiaalset konteksti ebaõiglasena ja sellest tulenevalt Paul Tillichit parafraseerides ilma armastuseta.
Tänase Kirik & Teoloogia jutlus on EELK Võru praostkonna abipraost ja Kanepi koguduse õpetaja Margit Laili sulest ja selle aluseks on lugu pidalitõbise tervendamisest Jeesuse poolt. Haigus on olnud läbi ajaloo, aga ka praeguse aja pandeemia kontekstis midagi enamat kui lihtsalt füüsiline häda. Haigusel on ka oma negatiivne sotsiaalne mõõde, mis võib kaasa tuua tõrjutuse kogukonnas. Inimese olukord on selles mõttes lootusetu, et me ei saa kontrollida ega muuta neid olukordi omast jõust, kuid samas ka lootustandev, kui me usaldame kõiges Jumalat. Lail kirjutab: „Jeesuses ei ole valmis vastuseid, ta annab võimaluse taas ja taas kahelda ja küsida, igas uues elu olukorras ja kogemuses süveneda inimeseks olemise olulisimale − julgusele tunda Jumala lähedust“.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Zoltán Ádám ja András Bozóki, Radikaalne parempoolne populism ja natsionaliseeritud religioon Ungaris, 1. osa.
Anne Kull, Lugedes Annika Laatsi esseede kogumikku „Valgus läbi mõrade“.
Margit Lail, Tervenemise puudutus (Mt 8:1-4).
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
