25.-26. novembril valivad Eesti luterlased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) järgmise peapiiskopi. Eesti vaba rahvakiriku kümnes kirikujuht valitakse kirikukogu, kiriku kõrgeima esindus- ja seadusandliku kogu sügisistungil. Peapiiskop Andres Põderil täitub ametis teenimise vanusepiir ning ta siirdub emerituuri.
Eesti kristlastel oli esimest korda võimalus ise kirikujuhti valida napilt 100 aastat tagasi. Ehkki evangeelses kirikus osalevad kirikujuhtimises kõik kristlased ning see toimub erinevatel viisidel, seostes ja tasanditel, on peapiiskop EELK juhtimise keskmes. Tema tegevusest sõltub kirikuelus palju.
Uue kirikujuhi valimine ei ole sündmus, mis puudutaks üksnes neid, keda kütkestab, kannab ja ühendab evangeeliumi vabastav tõde – julgus ja lootus elus ja surmas. See ei puuduta üksnes neid, kes peavad kalliks vaimset traditsiooni, mis on unikaalsel ja mitmeti muidugi ka ambivalentsel moel kasvanud ka meie rahva osaks. Ka siis, kui kirik on ehk võõraks ja arusaamatuks muutunud või ei olda seda üldse märganud, osaleb kirik meie ühiskonna elus ja kujundab seda kaasa. Ristirahvas on osa Eesti rahvast. Küsimus kiriku olevikust ja tulevikust puudutab Eesti rahva ja ühiskonna olevikku ja tulevikku.
Tänane number on ebatavaline, kuna keskendub täielikult sellele, kuidas aasta esimeses pooles kiriku piirkondlike esinduskogude poolt üles seatud kirikujuhikandidaadid mõtlevad kiriku sõnumist ja ülesandest, olevikust ja tulevikust. Oleme tänulikud Joel Luhametsale, Tiit Salumäele, Ove Sanderile, Marko Tiitusele ja Urmas Viilmale, kes olid valmis oma vaateid kirjaliku vestluse vormis põhjalikumalt tutvustama. Vestluse viis läbi toimetuskolleegiumi liige Thomas-Andreas Põder.
Esmakordselt oli võimalus peapiiskopikandidaatidega kohtuda suvel toimunud kristliku noortefestivali „Järgmine Peatus“ raames Rakveres (ettevalmistavalt tegid korraldajad video, kus kandidaadid tutvustavad ennast ja oma mõtteid noorte osas). Toona olid kõik viis kandidaati ka ERR raadiosaate Kirikuelu külalisteks. Käesoleva nädala algul toimus Põltsamaal kandidaatide avalik debatt. Nüüd lisandub suur intervjuu, mille vorm annab hea võimaluse kandidaatide seisukohtade ja mõtteviiside võrdlemiseks.
Valimisteni on jäänud poolteist kuud. Jätkuvate arutelude ja arupidamiste toetuseks olgu viimaks meenutatud ja koondatud ka see, mis on varem Kirik & Teoloogias teema kohta ilmunud: EKOE õpetuskõneluse tulemus Amet – ordinatsioon – episkope (nr 142-144/ 29.8.-12.9.2014), H. Vilumaa, Kirikliku mõtlemise inimlikust kantsist (nr 127/ 16.5.2014), A. Kährik, Piiskopi ametist ja selle rollist (nr 121/ 4.4.2014), V. Ehasalu, Piiskopiametist Uues Testamendis ja algkristluses (nr 118/ 14.3.2014) ja T.-A. Põder, Peapiiskopi ametiaja pikkus: olulisest faktorist lähenevate valimiste eel (nr 92/ 13.9.2013). EELK kirikujuhtide valimisi, mille kaudu saab põnevalt kogetavaks EELK käekäik, käsitleb artiklisari, mis jätkub järgmise poolteise kuu vältel: P. Rohtmets, Piiskopivalimistest ja piiskopiameti tähendusest EELKs Jakob Kuke ja Hugo Bernhard Rahamäe piiskopiks valimise ajal (nr 118/ 14.3.2014) ja 1939. aasta ärev sügis – kirikukriis ja EELK kolmanda piiskopi valimine (nr 120/ 28.3.2014), R. Altnurme, Kirikujuhi valimine nõukogude moodi 1949. aastal (nr 122/ 11.4.2014).
Hüva lugemist!
Tänases numbris:
Vestlus EELK peapiiskopikandidaatidega (1. osa).
Vestlus EELK peapiiskopikandidaatidega (2. osa).
Vestlus EELK peapiiskopikandidaatidega (3. osa).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.