Teoloogidele 20 riigist, kes kogunesid 21.–26. märtsil Eisenachis Saksamaal vaagima Psalmide uusi tõlgendusvõimalusi 21. sajandil, tuletati meelde muistse piiblikirjanduse relevantsust tänapäeva vägivallaolukordades.
„Lauldes Issanda laule: Psalmide kaasaegsed tõlgendused luterlikust perspektiivist“ – sellist pealkirja kandis Eisenachis peetud konsultatsioon, mille korraldasid Luterliku Maailmaliidu (LML) Teoloogia ja Avaliku Tunnistuse Osakond ja Jena ülikool.
35 osa võtnud teoloogi õpetavad erinevates ülikoolides ning kuuluvad enamuses luterlikesse kirikutesse. Konsultatsioon kuulus teisena ürituste ritta, mis tegelevad Piibli lugemise küsimustega tänapäeval ning valmistavad ette reformatsiooni 500. sünnipäeva aastal 2017. Esimene hermeneutika konsultatsioon toimus 2011. a Nairobis ja keskendus Johannese evangeeliumi lugemisele luterlikust perspektiivist.
Õp dr Virgil László Ungari Evangeelsest Luterlikust Kirikust väljendas hommikupalvusel soovi, et „Psalmide tõlgendamise palvemeelse, akadeemiliselt täpse uurimise kaudu võime saavutada uusi tähenduslikke vaatenurki meie elule ja usule, mitte ainult üksikute kristlastena, vaid kirikute ühendusena.“
Parkville’i (Austraalia) Teoloogia ja Teenimise Keskuse professor, õp dr Monica Melanchthon kutsus üles tooma rohkem esile Psalmide tungivat õiglusetaotlust. Indiast pärit teoloog ütles, et kaebelauludes tegeletakse protestiga, kättemaksuga, vihaga ja õiglusenõudega, mis kasvavad välja valust, ebaõiglusest, kannatusest, hüljatusest ja kõrvalheitmisest.
Melanchthon luges Psalmi 140 – mis algab: „Vabasta mind, Issand, kurja inimese käest, vägivaldse mehe eest hoia mind!“ – õiglusenõude ja lootuse lauluna, mis on aktuaalne ka tänapäeval, hiljutiste India naiste vägistamiste kontekstis.
St. Pauli (Minnesota, USA) Lutheri Seminari professor dr Craig R. Koester märkis, et Psalmid näitavad Jumala väge kontekstides, millistes võib tunduda, et Jumal on kaugel, näiteks vaesuse, ebaõigluse, haiguse, ilmalikustumise ja ükskõiksuse olukordades.
Sõnadega „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mu maha jätnud?“ algav Psalm 22 aitab mõista Johannese evangeeliumi, lisas Koester. „Kõige tähtsam asi Johannese evangeeliumi lähetpunktiga seoses on Jeesuse kannatuse tõelikkus ja brutaalsus. Arvestades tema kannatuse tõelikkust ja brutaalsust, kas saab keegi üldse kinnitada, et Jumal on kohal ja aktiivne maailmas? Johannes püüab avada seda, et Jumal on kohal ja aktiivne.“
Brasiilia teoloog, õp dr Vitor Westhelle, kes õpetab Chicago Luterlikus Seminaris, ütles, et tähtis on Psalmide uurimise relevantsus kannatuse jaoks maailmas. „Luther jaoks on maailma kannatus sisuliselt sama, mis Kristuse kannatus.“
Lutheri viis tõlgendada Psalme oli toonitada nende kirjandusliku vormi tõlgendamist, siduda neid Kristusega ja rõhutada nende elu andvat vaimu, ütles Münsteri ülikooli professor, õp dr Hans-Peter Grosshans.
Lutheri jaoks, jätkas Grosshans, „on elu andev vägi tekstide vaim, mis on ka jumalik vaim“. Ta järeldas, et seega „on kogu lugemise, kuulamise ja mõistmise protsess suunatud /…/ piibliteksti tõestamisele nende eludes, kes püüavad [tekste] mõista.“
Dr Annie Hentschel Frankfurti Goethe Ülikoolist tegeles oma ettekandes sellega, kuidas Heebrealaste kirja kirjutada kasutas Psalme, illustreerides seda, kuidas Vana Testamendi tekstid võivad kõneleda uuel moel, kui neid tõlgendatakse Jeesuse ülestõusmise kontekstis.
Kui dr Karl-Wilhelm Niebuhr Jena Friedrich-Schiller Ülikoolist tuletas osavõtjatele meelde, et selliste piiblitekstide nagu Psalmide lugemiseks pole üht ja ainsat tõlgendusvõimalust, siis rooma-katoliku teoloog dr Frank-Lothar Hossfeld Bonni Ülikoolist arvas, et protestantlikud teoloogid ei saa töötada ilma oma oikumeeniliste kolleegide tarkuseta.
Osalejad Aafrikast, Aasiast ja Vaikse Ookeani äärest, Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Põhja-Ameerikast võtsid osa plenaarettekannetest, grupidiskussioonidest, vestlusringidest, palvustest ja ekskurssioonidest, näiteks Wartburgi lossi, kus Luther tõlkis Uue Testamendi 1521. aastal.
LML-i luterliku teoloogia ja praktika õppesekretär ja hermeneutika konsultatsioonide koordineerija õp dr Kenneth Mtata ütles, et ettekanded Psalmide kohta „tõstatasid küsimusi liturgiliste praktikate ja piiblitõlgenduste vahel“. „On huvitav selliseid asju näha, sest see võib aidata meil liikuda teoloogilistelt tõlgendustelt praktika suunas,“ ütles Mtata. „Meie jaoks ei piisa situatsiooni kirjeldamisest, vaid me peame arendama tõlgendusvahendeid.“
Konverentsi ettekannete kogumik avaldatakse veel sellel aastal. 2011. aasta konsultatsiooni ettekanded on saadaval raamatus You have the Words of Eternal Life, LML-i dokumentide sarjas (vt siit).
Allikas: LML.
