„Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning muist te tapate ja lööte risti ning muist te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna, et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te mõrvasite templi ja altari vahel. Tõesti, ma ütlen teile: see kõik tuleb sellesinase sugupõlve peale! Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kuipalju kordi ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud. Vaata, teie koda jäetakse maha, sest ma ütlen teile: teie mitte ei näe mind nüüdsest, kuni te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel.“ (Mt 23:34–39)
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui minna praegu kirikusse, siis inimesed vastaksid: „Kui meie elu ajal tuleks prohvet kirikusse, siis meie küll ei ajaks teda ära.“ Jaa, nii te vastaksite. Ja kui siis läkitatu tuleks teie juurde, siis te tõestaksite talle ja teistele ja endile ja Jumalale, et ta on valeprohvet. Teie kohta kehtib, mis on kirjutatud:
Kirik tahab väljastada litsentsi prohvetitele, sest prohvet Kirikus peab olema õpetuslikult õige ja korrektne ja moraalselt-eetiliselt laitmatu. Deemonlik Jumal aga läkitab oma deemoneid – prohveteid – oma kiriku kallale, et avalikustada selle patt Jumala ees. Paljastada see, et Kirik ei ole külm ega kuum, vaid roiskuvalt leige ja tuim. Paljastada Kiriku vale Jumalast, ja rumalus ja kitsarinnalisus ja uskmatus ja kõrkus ja ülbus ja eneseimetlus. Paljastada see, et Kirik ei ole Jumalariik ega peegeldus või aimdus või eelmaitse tulevasest (ometi on Jeesus tulnud, ometi on Jumala vald tulnud ja tunginud olemasolevasse) Jumalariigist, vaid see maailm, mille kohta Jeesus ütles, et seda ärgu armastatagu. Seda Kirik ei salli ega kannata ja seepärast on vaja, et prohvetid oleksid Kirikus litsentseeritud imprimatur.
Tublid kristlased normide vormile vastavalt ja eeskujulikud kirikuliikmed ütlevad ja seletavad endile ja teistele, et nad ise on siin kõik väikest viisi prohvetid, et Kirik on Jumala prohvetlik hääl maailmas: Me tunnistame, me teame ja tunnetame, meil on otseühendus Jumalaga. Meie otsustame, kes on prohvet ja kes mitte.
Kirik, sa ütled endast, et esindad Jumalat. See on vale. Sa valetad. Sinu kohta kehtib, mis kirjutatud:
Mida vähem olulisem on Jumal, seda olulisemad on Tema tööriistad.
Oluline on piiskopid ja hierarhia; oluline on kuulekus ja alandlikkus, need iga hierarhia ja diktatuuri alustoed; oluline on kultus koos täpse ja korrektse korraga; oluline on õige riietus õige värvuse ja tegumoega; oluline on eetos; oluline on kuvand; oluline on korrastatud kirikud. Ja mitte ükski neist ei aita inimesi, sest Jumal on teie jaoks väga ebaoluline. Ta on oluline teile vaid nii palju, kui Teda saab rakendada veoloomana, käilakujuna, maskotina, põhjendusena. Teie esitletud jumalus on magav jumalus, raske kuulmisega, pikaldase taibuga, rumal ja kitsarinnaline, kurt ja pime ning saamatu, teie endi sarnane – olete loonud kummardamiseks jumaluse iseenda viletsa koleda näo järgi. Valmistanud kellegi sitajumala. Kas te siis ei tea, mis on kirjutatud?
Saatanale ei meeldi räämas kirikud.
See on teie ajal saanud tõeks. Ka kogu maailma raha ei too Jumalat teie juurde kirikusse ega päästa inimesi, jutlustage või enda suud villi, harduge kui palju tahes, põlvitage põlved verele või taguge oma pea vastu põrandat puruks. Teid ei aita teie küünlad, viiruk, ikoonid, laulud ega palved, paastuminegi mitte. Te räägite ja esitlete Jumala seadustena seda, mis seda ei ole. Te olete valetajad, kostüümides tolad. Korraldate ristikäike Jeesuse ristisurma mälestuseks, ise aga lõite ja lööte Jeesust risti igal hetkel iga päev ja öö. Isegi ööd ei jäta te vahele. Jumal laseb teil ehitada ja taastada ja korrastada teie kultushooned, et need siis jälle maha kiskuda, naeratus huulil.
Kui te ei kannata välja lihtsat inimest oma püha vaga tobeda tava ja korra tõttu, kuidas te siis suudaksite taluda läkitatut? Selle püha vaga tava ja korra olete te ise loonud, öeldes, et see on Jumalast. Te olete valetajad!
Kas te tõesti arvate, et prohvet läkitatakse teie juurde selleks, et öelda, kui õiged ja puhtad ja vagad ja laitmatud te olete Jumala ees Jumalale? Nalja teete või?! Selleks on teile kiitjaid ja austajaid ja kummardajaid küll ja küll. Teie mureks jääb hästiistuv rõivas mitmes erinevas komplektis ja täidetud kõht, aga eelkõige valitutele. Neile, kes on pildil ja saalis koos selle maailma vägevate ja mõjukatega. Olete mõjukad ja vägevad ja pildis ja saalis ja tagatubades? Olete.
Te arvate, et usuline haridus ja kuulekus ja alandlikkus ja palvetamine ja paastumine ja eetos päästavad teid ja maailma. Jah, te tõesti arvate ja usute seda. Seda te õpetate ja levitate ja korrutate. Kas te siis tõesti ei tea seda kõige lihtsamat?
Jumalat ei saa õppida.
Jeesust ei saa õppida.
Kristlaseks olemist ei saa õppida.
Usku ei saa õppida.Armastama ei saa õppida.
Õppige, õppige usundeid! Jah, õppige. Oo, neid on õpitud ja levitatud, ja kuidas veel! Ja kuhu te olete jõudnud? Sõda siin ja sõda seal ja kogu aeg. Aga teie õppige, õppige. Loodus on hävitatud, mullad mürgitatud, veed reostatud, õhk saastatud. Aga teie õppige, õppige. Nälga surrakse iga päev. Teie aga õppige, õppige. Ehk kajastub see ka edetabelites, ja muidugi järgmistes sõdades. Samal ajal, kui te õpite ja õpite, surrakse nälga igas minutis ja tapetakse igas minutis ja hävitatakse igas minutis ja reostatakse igas minutis. Aga vähemalt te olete haritud! Usuliselt ja puha.
Te ütlete enestest, et teie küll ei ole osalised inimeste verevalamises. Oi, te olete, kuidas veel olete, endid kristlasteks pidajad Eestimaal. Selge sõnaga saagu teile öeldud: Kirik on surnud. Seda ütlen ma teile Jumala sõnana: Te olete kaasosalised teiste seas ka ukrainlaste vere valamises. See patt on teiega teie koleda viletsa näruse ülekohtuse elu lõpuni. See kustutatakse teie verega. Teid viis sellesse punkti teie ennast pettev eneseteadlikkus, teie usk endast kui õigetest ja pühadest. Te olete valetades Jumala nimel esinenud ja teotsenud ja sellega Jumala nime teotanud. See tappis teid. Te ei tea seda, et te olete juba surnud. Te korrutate endale ja teistele, et te olete elus ja elavad ja et te teete Jumala meelepärast tööd ja helge kristlik tulevik ootab ees. Varsti-varsti, kohe-kohe saabub. Ütlete, et kui mitte teie elu ajal, siis kindlasti järgmise põlvkonnaga. Või ülejärgmise või üleülejärgmise või kolmanda või neljanda sugupõlvega. Vaja ainult veel teha korda see või muuta too, kinni pidada või hüljata, ja isegi meelt parandada-peenhäälestada, kui vaja. Ei saabu, ei tee. Surnud olete. Surma teete ja surm saabub. Valetate endile ja igale inimesele, kes teie vaatevälja ja kuuldekaugusele satub.
Õnnetuse olete toonud endile ja neetud linna Jeruusalemma, Eestimaale. Eestlased, teie kojad jäetakse maha. Jälle. Need, kes ütlevad enese olevat Jumala läkitatud, pole seda olnud. Needsamad on toonud õnnetuse ja häda siia. Nende kohta kehtib kirjutatu:
Jumal ei vaidle vastu
Jumalaga saab põhjendada kõike.
Jumal ei vaidle vastu.Ilusa ja koleda,
hea ja halva.Igasuguse tobeduse,
isegi religioosse.Iga oma mõttekujutluse
ja unenäo.Ümberlõikamise
ja ohverdamise.Missad
ja ristimise.Oma teoloogia
ja ilmutuse.Elukorralduse
ja surmakorralduse.Isegi selle, miks president kirikus peaks käima
ning verise tapjakirikuga koostööd tegema.Ja närususe, mida jumalikuks peame.
Ja „peab“
ja „ei tohi“.Ja isegi Jumala surma,
ja iga oma patu.
No mida kõike pole me Jumalaga põhjendanud!
Oh teid, kaunistatud haudu. Laske Jumalal muuta oma meel! Laske Jumalal endid peatada. Ehk jääb järele jääk, kellest sirguks uus ja puhas, teist rikkumata inimpõlv.
Mis kasu oleks sellest, kui öelda teile, et ärge valetage Jumala kohta, jätke rituaal, käristage oma rüüd puruks, lõpetage Jumala rahva mängimine? Kiskuge oma maskid maha ja jääge vait! Mitte mingisugust. Teie jaoks on see selle ühe inimese jutt ja arvamus ja kibestumine ja solvumine ja pealegi on ta nii- ja naasugune. Jah, niimoodi olete te käitunud kõigiga, kes on läkitatud teie juurde. Viimse kui ühega. Te lihtsalt olete niivõrd iseennast täis ja enda arust arukad, targad, osavad, kavalad, usklikud, pühad, head ja üllad, et teisse ei mahu sõna ega Vaim. Puudub vastuvõtt.
Aga siiski ma ütlen teile veelkord. Laske Jumalal enda meelt muuta! Lõpetage, mida olete ette võtnud, mida teete ja mida kavatsete. Seisatuge Jumala ees ja ärge liikuge.
Läkitaja Kana tahab teid koguda oma tiibade alla. Laske sellel sündida!
Aamen.
Orenti Kampus
on munkpreester ning Kirik & Teoloogia toimetuse liige.
