Ajakirjas Kirik & Teoloogia on 2021. ja 2022. aastal ilmunud mitu arvamuslugu teoloogilise kõrghariduse ja akadeemilise teoloogia teemal. Need on tõukunud aruteludest EELK sees, kus ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas meil on ikka tarvis ordinatsiooni ettevalmistusena akadeemilist teoloogilist kõrgharidust. Sellistes aruteludes seatakse akadeemiline teoloogia sageli pingevälja praktilise kutsealase ettevalmistusega, millel on selge ja otsene väljund koguduse- ja misjonitöösse. Suur osa evangeelsetest kirikutest on säilitanud tänase päevani akadeemilise teoloogilise kvalifikatsiooni nõude õpetajaametisse ordineerimisel ja eeldavad kandidaatidelt teaduspõhiseid kutsealaseid teadmisi ning teoloogilist otsustusvõimet ja isikliku usulise identiteedi süvendamist.
Aeg-ajalt on hea vaadata, mida teevad meie sõsarkirikud ja oikumeenilised partnerid teoloogilise hariduse valdkonnas, millised küsimused ja uurimisteemad on seal hetkel aktuaalsed ning kui populaarne on üldse teoloogiaharidus. Selleks intervjueerib toimetus kõiki teoloogilist haridust andvaid kõrgkoole Eestis ning valitud teoloogiateaduskondi või -koole meie naaberriikides ja kaugemalgi. Sel korral tutvume Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Teoloogilise Instituudiga, mida tutvustab instituudi juhataja Tauri Tölpt.
Palun tutvustage end ning oma õppeasutust.
Minu nimi on Tauri Tölpt ning erialalt olen õigeusu teoloog, kelle peamiseks akadeemiliseks huvispektriks on patristiline teoloogia ja dogmaatika. Oma teoloogilise haridustee olen läbinud Kreekas ja Šveitsis ning praegusel hetkel olen lõpetamas doktorantuuri Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lisaks sellele vastutan käesoleval hetkel juhatajana ka Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Teoloogilise Instituudi (EAÕK TI) tegevuse eest, mis on asutatud Tallinna ja kogu Eesti kõrgestipühitsetud metropoliit Stefanuse poolt 2002. aastal Tallinnas (2002-2018 kandis nime Püha Platoni Seminar).
Algselt vabas vormis toimuvate loengupäevadega jõuti 2014. aastal koostööni EELK Usuteaduse Instituudiga (EELK UI), kus kõigil soovijatel on nüüdsest võimalik omandada teoloogilist rakenduskõrgharidust (RKH) spetsialiseerumisel õigeusu teoloogiale. Selle kõige peamiseks eesmärgiks on tagada parem ettevalmistus tulevastele EAÕK vaimulikele ja kirikutöö tegijatele. Samas aga ei ole vähem oluline idakristliku mõttelaadi ja teoloogia tutvustamine laiemale publikumile Eesti ühiskonnas. EAÕK TI õppetöö eripäraks on kindlasti tõsiasi, et lisaks omaenda õppejõududele, aitavad meil õppekvaliteedi head taset hoida ka erinevad välismaa õppejõud, kellest paljud on ka oma ala akadeemilised tipud.
Kuidas Te kirjeldaksite teoloogilise hariduse olukorda Eestis?
Võttes arvesse Eesti väiksust ja ühiskonna sekulariseerumise taset, läheb minu arvates meie teoloogial täitsa hästi. Tihti kipume unustama, et meie väikese maa kohta on meil päris palju erinevaid teoloogilisi õppeasutusi, kus õpib kokku täiesti arvestatav hulk inimesi. Samuti tuleb tõdeda, et hea kvaliteediga teoloogistel mõttearendustel on teatud atraktiivsus ja kandepind olemas ka avalikus ruumis ning selle debattides. Erinevalt paljudest teistest klassikalistest humanitaarteaduslikest erialadest, on teoloogidel laiema publikumina olemas ka toimivad usulised kogukonnad, mille liikmed agaralt kõnetamist ootavad.
Neid faktoreid arvesse võttes, ei saa kindlasti väita, et teoloogiline haridus Eestis marginaliseerumas või tulevikuta oleks. Vastupidi, tundub et kasvamiseks on potentsiaali veel küllaga. Vähemalt idakirikliku teoloogia puhul võib tõdeda küll pigem huvi tõusu, mille tõttu on vähehaaval peale kasvamas ka uus ning parema kvaliteediga õigeusu teoloogide põlvkond. Teoloogilise hariduse olukord Eestis on seega lootustandev.
Palun kirjeldage kiriku ja akadeemilise teoloogia suhet.
EAÕK-s võib üldiselt täheldada tendentsi, kus akadeemilise teoloogia roll on kirikus aina rohkem kasvamas. Kui varasemalt ei olnud meie kirikus vaimulikuks ja just eriti preestriks saamisel vajalik õigeusu teoloogiline haridus, siis nüüd ilma selleta enam preestripühitsust üldjuhul ei tehta. Just selle tõttu on väga oluline meie instituudi lähedane seos EAÕK-ga, mille vajadustest lähtume ka oma õppekavade koostamisel. Antud koostöö ning akadeemilise teoloogia olulisus EAÕK-le ei seisne pelgalt vajaduses omada kraadiga vaimulikke, vaid võimaluses mõtestatult ja metoodiliselt süübida õigeusu eripärasesse kristlikusse vaimsusesse ja mõttelaadi. See võib tulla küll üllatusena, aga just eriti ühiskonnas, mis on pigem läänelik ja protestantlik, pole antud aspekt ka õigeusklike jaoks alati iseenesest mõistetav.
Teine olulisus seisneb ka tulevaste vaimulike ja kirikutöö tegijate ettevalmistamises dialoogiks tänapäeva maailma ning tema väljakutsetega. Selle tõttu üritame oma õppekavas, lisaks traditsioonilistele teemadele, interdistsiplinaarselt läbi võtta ka paljusid moodsa ajastuga kaasas käivaid fenomene. Kuigi EAÕK TI on lahutamatu osa EAÕK-st on meie jaoks oluline ka akadeemiline vabadus, millega käib kaasas võimekus kriitiliselt analüüsida oma kiriklikku tegelikkust ja mõttelaadi.
Kui palju uusi üliõpilasi alustab teoloogiaõpinguid igal aastal Teie institutsioonis? Mis on nende motivatsioonid?
EAÕK TI võtab EELK UI õigeusu õppetooli raames uusi tudengeid vastu iga kahe aasta tagant, mil sisse astub enam-vähem 3-5 üliõpilast. Lisaks võtavad loengutest osa ka eksternid ning vabakuulajad. Enamik sisseastujaid on peamiselt huvitatud kirikutööst, kuid aina rohkem tõstab pead ka puhtalt intellektuaalne huvi idakristliku teoloogia vastu.
Kas Te oskate välja tuua, mis on üliõpilaste ja uurijate seas kõige populaarsemad uurimisteemad või uurimisvaldkonnad?
Mingit konkreetset uurimisvaldkonda tekkinud ei ole. Teemad varieeruvad suhteliselt laialdaselt, kuigi liturgilised ja pastoraalsed teemad kipuvad olema teistest natuke populaarsemad.
Mis on Teie institutsioonis teoloogilise hariduse tugevused, millest teised võiksid õppida või inspireeritud saada?
Meie tugevaimaks küljeks on ehk akadeemilise koostöö võimekus ja avatus dialoogiks väga erinevatel tasanditel. Ühelt poolt EAÕK TI koostöö EELK UI-ga, mille raames on sündinud õigeusu õppetool, kus õigeusu eriala üliõpilased läbivad koos teistegi üliõpilastega lisaks veel ka EELK UI üldõppeaineid. Nõnda saavad õigeusule spetsialiseerunud tudengid ka piisavalt häid teadmisI luterlikust ning üldprotestantlikust teoloogiast, mis veelkord arendab avatuse ja dialoogi võimekust. Neid samu võimekusi arendavad ka EAÕK TI välismaa õppejõud, kelle kaudu saavad üliõpilased osa ka rahvusvahelisest idakristlikust teoloogiast ning muidugi ka teiste maade ja kultuuride õigeusu lähenemistest ja kogemustest. Antud kombinatsioon loob Eesti maastikul kindlasti ainulaadselt rikkaliku ja dialoogi arendava õppekava, millest loodetavasti saab kasu kogu Eesti teoloogia.
