Ajakirjas Kirik & Teoloogia on 2021. ja 2022. aastal ilmunud mitu arvamuslugu teoloogilise kõrghariduse ja akadeemilise teoloogia teemal. Need on tõukunud aruteludest EELK sees, kus ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas meil on ikka tarvis ordinatsiooni ettevalmistusena akadeemilist teoloogilist kõrgharidust. Sellistes aruteludes seatakse akadeemiline teoloogia sageli pingevälja praktilise kutsealase ettevalmistusega, millel on selge ja otsene väljund koguduse- ja misjonitöösse. Suur osa evangeelsetest kirikutest on säilitanud tänase päevani akadeemilise teoloogilise kvalifikatsiooni nõude õpetajaametisse ordineerimisel ja eeldavad kandidaatidelt teaduspõhiseid kutsealaseid teadmisi ning teoloogilist otsustusvõimet ja isikliku usulise identiteedi süvendamist.
Aeg-ajalt on hea vaadata, mida teevad meie sõsarkirikud ja oikumeenilised partnerid teoloogilise hariduse valdkonnas, millised küsimused ja uurimisteemad on seal hetkel aktuaalsed ning kui populaarne on üldse teoloogiaharidus. Selleks intervjueerib toimetus kõiki teoloogilist haridust andvaid kõrgkoole Eestis ning valitud teoloogiateaduskondi või -koole meie naaberriikides ja kaugemalgi. Sel korral tutvume Helsingi Ülikooli usuteaduskonnaga, mida tutvustab oikumeenika professor Risto Saarinen.
Palun tutvustage end ning oma õppeasutust.
Mina olen Risto Saarinen, oikumeenika professor Helsingi Ülikoolis, mis on avalik-õiguslik ja mittekonfessionaalne riiklik ülikool. Ma olen ka Helsingi Ülikooli teoloogia ja religiooni doktoriprogrammi direktor.
Kuidas Te kirjeldaksite teoloogilise hariduse olukorda oma riigis?
Minu institutsioon sai 2022. aasta QS World University Rankings[1] arvestuses 20. koha, mis on teoloogia eriala kõige kõrgem koht Põhja-Euroopas ning kõige kõrgem koht kõigi akadeemiliste erialade arvestuses, mida Soomes õpetatakse. Kaks teist Soome institutsiooni, Åbo Akademi ja Joensuu Ülikool pakuvad samuti head teoloogilist haridust riiklike ülikoolide kontekstis.
Palun kirjeldage kiriku ja akadeemilise teoloogia suhet.
Kuigi meie riiklikud teaduskonnad ei ole konfessionaalsed, siis de facto on erinevaid koostöövorme. Evangeelsel luterlikul kirikul on teoloogilise hariduse komisjon, mis peab teaduskondadega nõu selle üle, milline haridus tagab ordinatsiooniks vajalikud oskused. Õigeusu preestrid saavad hariduse Joensuu Ülikoolis.
Kui palju uusi üliõpilasi alustab teoloogiaõpinguid igal aastal Teie institutsioonis? Mis on nende motivatsioonid?
Helsingis võetakse igal aastal vastu 150 kuni 180 üliõpilast. Ülikoolis on määratud numerus clausus, mis tähendab, et me saame valida umbes 300–400 taotluse vahel igal aastal. Võib-olla umbes pooled üliõpilastest on huvitatud kirikutööst. On tavapärane, et Helsingis õpivad teoloogiat ka katoliku, õigeusu, vabakirikliku ja nelipühilaste taustaga tudengid. Meie uus islami teoloogia õppekava kasvab samuti, suureneb nii moslemitest üliõpilaste arv kui nende arv, kel on huvi religiooniuuringute vastu.
Kas Te oskate välja tuua, mis on üliõpilaste ja uurijate seas kõige populaarsemad uurimisteemad või uurimisvaldkonnad?
Teadustöö hindamises on piibliuuringud ja süstemaatiline teoloogia saanud kõige kõrgemad hinded. Praegu muutub praktiline teoloogia üha tugevamaks, kuna uued õppejõud on rahvusvaheliselt aktiivsed. Praktiline teoloogia on ka tudengite seas väga populaarne, seda mitte ainult seetõttu, et eriala pakub tööalaseid oskusi, vaid ka seetõttu, et see loob positiivset õppekeskkonda ning ühtlasi pakub väga huvitavat uurimistööd.
Mis on Teie institutsioonis teoloogilise hariduse tugevused, millest teised võiksid õppida või inspireeritud saada?
Koostöö teiste teaduskondadega, eriti humanitaar- ja sotsiaalteadustega. Teoloogia hea käekäik sõltub teadustöö saavutustest, mitte mõnest õiguslikust erisuhtest, nagu konkordaat või kiriku rahaline tugi.
[1] QS World University Rankings koostab igal aastal ülikoolide edetabeli, mis koosneb ülemaailmsest, erialapõhisest ning regionaalsest arvestusest. Seda peetakse üheks olulisimaks ülikoolide edetabeliks maailmas. – Toim.
