Ajakirjas Kirik & Teoloogia on 2021. ja 2022. aastal ilmunud mitu arvamuslugu teoloogilise kõrghariduse ja akadeemilise teoloogia teemal. Need on tõukunud aruteludest EELK sees, kus ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas meil on ikka tarvis ordinatsiooni ettevalmistusena akadeemilist teoloogilist kõrgharidust. Sellistes aruteludes seatakse akadeemiline teoloogia sageli pingevälja praktilise kutsealase ettevalmistusega, millel on selge ja otsene väljund koguduse- ja misjonitöösse. Suur osa evangeelsetest kirikutest on säilitanud tänase päevani akadeemilise teoloogilise kvalifikatsiooni nõude õpetajaametisse ordineerimisel ja eeldavad kandidaatidelt teaduspõhiseid kutsealaseid teadmisi ning teoloogilist otsustusvõimet ja isikliku usulise identiteedi süvendamist.
Aeg-ajalt on hea vaadata, mida teevad meie sõsarkirikud ja oikumeenilised partnerid teoloogilise hariduse valdkonnas, millised küsimused ja uurimisteemad on seal hetkel aktuaalsed ning kui populaarne on üldse teoloogiaharidus. Selleks intervjueerib toimetus kõiki teoloogilist haridust andvaid kõrgkoole Eestis ning valitud teoloogiateaduskondi või -koole meie naaberriikides ja kaugemalgi. Sel korral tutvume NLA Kolledžiga Norras, mida tutvustab professor Bård Norheim.
Palun tutvustage end ning oma õppeasutust.
Olen Bård Norheim, teoloogiaprofessor (Full Professor of Theology) NLA Kolledžis Bergenis Norras.
Norras on neli õppeasutust, mis pakkuvad täielikku teoloogilist haridust (candidatus theologiae, 6a), meie oleme neist kõige „noorem“. Need on järgnevad:
1) Oslo ülikooli usuteaduskond (asutatud 1813) (University of Oslo);
2) VID Specialized University (asutatud 1843 Stavangeris, varem Norra Misjonikool), suurem osa tudengitest õpivad meditsiiniõdedeks (VID);
3) MF Norra Teoloogia-, Religiooni- ja Ühiskonnakool (asutatud 1907 Oslos) (MF Norwegian School of Theology, Religion and Society);
4) NLA Kolledž (cand theol alates 2020 ja asub Bergenis), suurem osa tudengitest õpivad kooliõpetajateks (NLA University College).
Lisaks neile on Norras kolm-neli õppeasutust, mis pakuvad osalist teoloogilist haridust (Ansgar, Kristiansand), HLT (Oslo, nelipühilased) ja Fjellhaug (misjonikool).
Kuidas kirjeldaksite teoloogilise hariduse olukorda Norras?
See on muutumas, aga võttes arves maa suurust, on pakkumine ja uurimiskeskkond üsna mitmekesine. On ka tunda, et traditsioonilised ülikoolid ei ole teoloogilisest haridusest väga huvitatud. Tromsö ülikool on pakkunud osalist teoloogiaharidust, aga tundub, et see võetakse nüüd õppekavast maha.
Palun kirjeldage kiriku ja akadeemilise teoloogia suhet. (Milline on kiriku ja akadeemilise teoloogia koostöö? Kuidas ja kus see väljendub? Kus on see Teie arvates tugev, nõrk või puudulik ja miks? Kas kirik on seotud akadeemilise õppekava arendamisega ja millisel viisil? Kas Teie kirikus on akadeemiline teoloogia kui vaimuliku ameti hariduslik standard vaidluse all?)
Kiriku ja akadeemilise teoloogia suhe on üsna hästi arendatud, kas või läbi täiendusõppe programmide või kirikute töötoimkondade. Kirik osaleb õppekava arendamisel – juba sellepärast, et riik nõuab, et tööandjate esindajad peavad osalema õppekavade arendamises.
Norra kirikus (Den norske kirke, endine riigikirik – [kuni 2017 – Toim.], evangeelne luterlik) on cand. theol.’i kraadi omandamine tavaliseks teeks vaimuliku ametisse, aga juba umbes 20 aastat saab ordinatsiooni taotleda ka teisel teel, kui olla 35-aastane või vanem ja kui on olemas magistrikraad ning läbitakse lisaks 1-aastane praktiline pastoraalseminar. See tee ordinatsioonile on vaidlusalune ja uus süsteem on sätestamisel. Selle järgi pakutakse MF Norra Teoloogia-, Religiooni- ja Ühiskonnakoolis nn kogemuspõhist teoloogiamagistri kraadi, milleks peab olema 35-aastane või vanem. Huvi sellise õppe vastu on väga suur ja paljud kardavad, et teoloogiaõpe muutub seeläbi tulevikus vähem akadeemiliseks.
Kui palju uusi üliõpilasi alustab teoloogiaõpinguid igal aastal Teie institutsioonis? Mis on nende motivatsioonid?
See oleneb loendusviisist. Meie institutsioonis (NLA Kolledž) alustab igal aastal teoloogiaõpinguid umbes 30–40 õpilast, aga kõik ei taotle cand. theol. kraadi, vaid valivad pigem mõne teise teoloogia õppekava, mis ei valmista otseselt ette vaimulikuks ametiks, ent mille baasilt võib hiljem selle kutse omandada. Keskmised aastased sisseastujate numbrid on koolide põhiselt järgnevad:
MF Norra Teoloogia-, Religiooni- ja Ühiskonnakool: umbes 30–45 (cand. theol.)
Oslo ülikooli usuteaduskond: umbes 15–30 (cand. theol.)
VID: umbes 5–15 (cand. theol.)
Viimastel aastatel on numbrid olnud väikses tõusutrendis.
Kas Te oskate välja tuua, mis on üliõpilaste ja teadlaste seas kõige populaarsemad uurimisteemad või -valdkonnad?
Seda on raske öelda, aga viimastel aastatel on empiiriline fookus muutunud üsna tugevaks.
Mis on Teie institutsioonis teoloogilise hariduse tugevused, millest teised võiksid õppida või inspireeruda?
NLA Kolledži õppekava on üsna klassikaline, sest cand. theol. kraadiga seotud nõuded on päris standardiseeritud. Võib-olla saame ka öelda, et meie kõrgkoolis on rõhk juhtimisega seotud õpingutel ja selle kujundamisel ning kuidas seda seostada kiriku muutuva staatusega ühiskonnas, ka misjonaarse kirikuga. Lisaks on meie tugevus selles, et käsitleme teoloogia õppimist nn judicium’i arendamisena ehk kuidas rakendada oma mõistlikku otsustusvõimet kriisiolukorras, lähtudes hetkevajadustest, näiteks seoses kliimakriisiga.
