Kolm päeva pimedust ja valu
Kolm päeva leina, magamata öid
Kolm Ühes, püüa mõista, palu
Kolm tuhat korda palu elu eest.
Kolmkümmend hõbeseeklit Verepõllul
Kolm korda salgab ustavaimgi meist
Kolm kohtumõistjat – sõgeduses, hirmul,
Et ei sarnane Ta ühegagi meist.
Kolm unist valvajat nüüd magada ei taha
Ei vaja leiba, piisab veest
Kolm naist, kes kummarduvad maha
Kolm tänulikku südant tühja haua eest.