ISSN 2228-1975

Issand, vabasta meid hirmust (Js 41:10)

Js 41:10 Issand ütleb oma rahvale : Mina, Issand, olen esimene ja olen viimastegi juures seesama. Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! 

Doris Kareva on kord mõtisklenud: 

Mul on hirm nende piltide ees, mis kerkivad ei tea kust! 
Mul on hirm selle pimeda ees, kui kõik on silma ees must. 

Hing hämaralt aimab mõnda, mis maailmas tulemas. 
Mis imelik õnn on tunda lund laugudel sulamas. 

See helk, see lohutav puude teeb teiseks kõik tarkuse.
Üks mõistetamatu mõõde käib üle me kartuse.
 

Kui mõtelda kõigele sellele halvale, hävitavale, mis võib meid selles maailmas tabada, võib minna hulluks. Hing hämaralt aimab mõnda, mis maailmas tulemas. See nii turvalisena tundunud maailm on muutunud hapraks klaashooneks, mis võib mõne hetkega kusagilt kildudeks kukkuda ja me ei tea, enam, millises maailma punktis, see järgmiseks sünnib. See on juba juhtunud Gruusias ja paljudes teistes maades, nüüd Ukrainas ja sellises mõõtmes, mida ei osanud pea keegi ettegi kujutada.  

Mul on hirm nende piltide ees, mis kerkivad ei tea kust! 
Mul on hirm selle pimeda ees, kui kõik on silma
ees must.

Hing hämaralt aimab mõnda, mis maailmas tulemas. 

Kuid see maailm pole kunagi olnud turvaline paik. Meie silmad selle lõppemist ei näe, mille päästsid kord valla Eva ja Aadam, himustades keelatut ja mida jätkas Kain, tappes kadedusest oma venna.  Kuid ometi ütleb Jumal läbi ajastute ka selles maailmas teda usaldavatele inimlastele kaks imelist sõna: Ärge kartke!  

Mäletate, kuidas ütles luuletaja: 

Hing hämaralt aimab mõnda, mis maailmas tulemas. 
Mis imelik õnn on tunda lund laugudel sulamas. 

See helk, see lohutav puude teeb teiseks kõik tarkuse. 
Üks mõistetamatu mõõde käib üle me kartuse. 

Ta ei ütle, et sellest kõigest, mida  inimene  kardab, midagi  ei tule. Aga ta kõneleb ühest lohutavast puudutusest – veest ja ühest mõistetamatust mõõtest, mis käib üle me kartuse. 

Kas mäletame, millise tõotuse andis kord Jeesus, kui ta andis oma jüngritele ristimiskäsu. Ta tõotas: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures, kuni maailma ajastu otsani!“ See on see lohutav puude – ristimisvesi, mille läbi saab inimlapsest Jumala laps. See on mõistetamatu mõõde, see imeline arm, mis käib üle meie kartuse – Jumala igavikuline juuresolek.  

Kord öeldakse Piiblis ühe nägija poolt hirmu täis inimesele, kes näeb tohutut vaenlase väge:   „Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem, kui neid, kes on nendega.“ Ja prohveti läbi kinnitab Jumal oma hirmunud rahvast: „Mina, Issand, olen esimene ja olen viimastegi juures seesama. Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!“ 

Igas Jumala loodud inimeses on paik, mis on mõeldud Jumala jaoks. Kui see paik jääb tühjaks, tuleb sellesse tühjusesse hirm ja paljud hirmust juhitud, külvavad sellesse maailma palju hirmu. On vaid üks võimalus, asjad eneses õigeks saada – lasta Jumal sellesse, mille tema on meis enda jaoks loonud. Lasta armastusel hirm välja tõrjuda. 

Üks mõistetamatu mõõde käib üle me kartuse. 

PALVE: Issand, vabasta meid hirmust. Aita, et me ei mõtleks hirmuga sellele, mida küll tulevik toob, sest tulevik ei too midagi ja meie hirmud võivad tuua meie ellu seda, mida Sina poleks iial meile kinkinud. Aita meid oodata Sind, igatseda Sind, armastada Sind. Täida Sina meie rahutud südamed oma armastusega. Sinu kätesse palume iseennast, oma armsad, oma maa ja rahva. 

Sinu kätesse palume Ukraina riigi ja selles riigis elavad rahvad. Põgenikud. Leinajad, hirmunud, meeleheites olijad, murest murtud, arstid ja paljud teised, kes püüavad aidata neid, kes väga vajavad abi. 

Boože, žberežõ Ukrajinu! Issand, hoia, kaitse Ukrainat!  

Boože, daruuj Ukrajiini Mõr! Issand, anna Ukrinale rahu! 


Mõtisklus on peetud on ühel Tallinna Jaani kiriku rahupalvusel. Kogudus pidas neid igal päeval 06.-30.03.2022. Kell 12 kõlas kiriku torni kellamängus Ukraina hümn, mille järel kell 12.12 algas kirikus palvus. 

Jaan Tammsalu (1960) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praostkonna praost.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood
Mare Palgi

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »
Jutlused ja mõtisklused
Johann-Christian Põder

Eksimus ja uus elu (Mt 3: 1-2)

1. RESIGNATSIOON JA LOOTUS „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!““ Need sõnad Matteuse evangeeliumi kolmandast peatükist

Read More »
Arvamused
Toomas Jürgenstein

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English