ISSN 2228-1975

Kuhu lähed, praktiline teoloogia?

Kallid kuulajad!

Toon teile tervitusi praktilise usuteaduse suunalt. Tegu on teoloogia valdkonnaga, mis on paljude inimeste jaoks arusaamatu ja segane. Minult on sageli küsitud, mis on praktiline teoloogia? Kuidas saab teoloogia olla praktiline? Paljude jaoks on teoloogia vaid teooria. Teisalt on ka neid, kes arvavad, et vaja ongi vaid praktikat ning teooria pole oluline. Mis siis on praktiline teoloogia?

Praktilise teoloogia puhul on tegu teadusliku teooriasüsteemiga. Viimase aja arengutest pakun välja, et siin on tegu empiirilise uurimuse kasvuga. Kui tulin kahekümne aasta eest ülikooli tööle, siis põhiosa uurimistöid tehti kirjandust analüüsides. Kui vaadata tänast päeva, siis praktilise teoloogia valdkonnas tehakse uurimusi enamasti kas kvalitatiivset või kvantitatiivset uurimismeetodit kasutades. Eesmärgiks on kirjeldada inimese uskumusi ja maailmavaadet. Neid tulemusi tuleb süstematiseerida teoreetiliselt. Praktilise teoloogia põhieesmärgiks on religioosse elupraktika ja teoloogilise teooria sidumine.

Selle taustal on tugevad tendentsid, millest esmalt võib mainida individualiseerumise protsessi. Religioosne sotsialisatsioon on katkenud või katkemas ja siin tekivad inimesel küsimused: „Mida mina saan?“ Mida ma saan kirikult? Mida ma saan Jumalalt? Taustal mõjub sekulariseerumine. Inimesed on eemaldunud kirikust. See ei tähenda, et neil poleks jumalakogemusi. Nende jumalakogemuste uurimisega praktiline teoloogia tegelebki.

Küsimus on selles, kuidas kõnetada kaasaja sekulariseerunud inimest, kes ei leia teed kirikusse, kuid kelle jaoks religioon on oluline teema. Inimest, kelle jaoks on oluline kõrgem jõud. Sotsioloogiliste uurimustulemuste alusel usuvad inimesed kõrgemasse jõudu. Nad otsivad püha. Võime märgata näiteks armulaual käimise kasvu. See liitub püha kogemusega. Samuti on olulised meditatsioonid ja palverännakud, mille käigus inimene enda sisse vaatab.

Tänane praktiline teoloogia seob kultuurikonteksti, kommunikatsioonitehnika ja kiriku senise praktika. Kultuurikontekst on see, milles oleme ja sellest ei saa mööda vaadata.

Kommunikatsioonitehnika on oluline. Piiblist võib näha kuidas Paulus rakendab areopaagil kõneledes häid retoorilisi vahendeid oma sõnumi inimesteni viimisel. Praktiline teoloogia küsib, milline on tänapäeva inimese jaoks sobiv kommunikatsioonitehnika? Kahtlemata tuleb vaadata, milline on kiriku senine praktika. Praktiline teoloogia ei soovi lükata kõrvale seniseid truusid kirikulisi, vaid otsib teid, kuidas kõnetada nii neid kui ka usust võõrandunuid samaaegselt.

Praktiline teoloogia on tegelikult teoloogia kese. Nii on praktilist usuteadust kutsutud ka tegelikuks usuteaduseks. Praktiline teoloogia sõltub tugevalt süstemaatilisest usuteadusest. Kui praktiline teoloogia sellega sideme kaotab, pole tal enam mõtet. Samuti on seos piibliteadustega, sest Pühakiri on ka praktilise teoloogia alus. Kui praktiline teoloogia sellest eemaldub, pole ta enam praktiline teoloogia, vaid on muutunud hoopis kultuuriteooriaks, millel puudub teoloogiline alus.

Me ei saa ilma kirikuloota, sest kirikulugu annab taustsüsteemi. Minevikku saab kasutada tänases päevas. Uuendus võib olla ka tagasiastumine, nagu näeme jätkuvalt emotsioone tekitavas jumalateenistuse uuenduses. Kahtlemata on praktiline usuteadus sõltuv võrdlevast usuteadusest ja religiooniuuringutest, sest me ei saa kujutada end tänapäeva maailmas ette lahus teistest religioonidest. Küsimuseks on, millised teiste religioonide mõjud väljenduvad meie elus?

Kokkuvõttes võib tõdeda, et praktilise teoloogia ülesanne on vastata kaasaja inimese religioossetele vajadustele, arvestades kirikliku teoloogiaga ja inimese religioosse praktikaga.

1. oktoobril 2021 toimus Tartu Ülikoolis konverents „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“, mis oli pühendatud Akadeemilise Teoloogia Seltsi asutamise 100., Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamise 30. ja populaarteadusliku kultuuriajakirja Kirik & Teoloogia 10. aastapäevale (konverents on järelvaadatav ja selle kava leiab siin). Avaldame konverentsi ettekannetele toetuvaid artikleid – osalt on tegu tekstidega, millest kanti ette oluliselt lühendatult, osalt ettekannete töödeldud kujudega. Põhiettekandeid kommenteerivad lühemad artiklid, mis põhinevad vastusettekannetel.


Kaido Soom (1972) dr. theol., on Tartu Ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektor ja EELK Tartu praostkonna vikaarõpetaja.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood
Mare Palgi

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »
Arvamused
Toomas Jürgenstein

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
Artiklid
Urmas Nõmmik

Eesti piiblitõlkimise olevikust ja tulevikust

Piibli tõlkimine on kuulunud ja kuulub oluliste kultuurisündmuste hulka kõikides ühiskondades, mis ühel või teisel moel toetuvad kristlikule kultuuripärandile. Omaaegsetest piiblitõlgetest said tuule tiibadesse tänapäeva

Read More »
English