ISSN 2228-1975

Silmavalgus almuse asemel (Mt 20:29–34)

„Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk. Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!” Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!” Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” Nemad ütlesid talle: „Issand, et meie silmad avaneksid!” Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.“ (Mt 20:29–34)

Minnes vastu paastuajale on hea meenutada evangelist Matteuse lugu, kuidas Jeesus tegi nägijaks kaks pimedat. Jeerikos pimedate nägijaks tegemine on Jeesuse viimane tervendamisime enne viimast paasapüha Jeruusalemmas. Jeeriko linna on arheoloogid pidanud üheks vanimaks linnaks. Jordani orus olev linn on pika ajaloo jooksul korduvalt purustatud ning taas samasse kohta või lähedusse uuesti üles ehitatud. Allika olemasolu tagas soodsad elutingimused kõrbepiirkonnas. Paljude kasvavate palmidega oaasi on nimetatud ka Palmide linnaks. Jeerikost jääb Juuda mägismaal paiknev Jeruusalemm umbes 25–30 km kaugusele ja teetõus ulatus üle kilomeetri. Seetõttu oli Jeeriko paljude paaspühadele minevate palverändurite peatuskohaks enne järsult tõusvat mägiteed üles Jeruusalemma.

Jeesus, kelle Suurkohus oli hukka mõistnud ja kelle suhtes oli väljastatud vahistamiskäsk (Jh 11:57) tuleb koos jüngritest kaaskonnaga Galileast ja liigub peidupaigast Jeruusalemma suunas. Teades et peagi ta tapetakse, juhib ta oma surmasaatust Jeruusalemma paasapühade poole, prohvetite ennustatud rada mööda, lõpuni. Et tema surma täideviimine kindlal ajal, viisil ja kohas avaks jüngritele tähenduse ning täidaks Jumala tõotused. Oma viimasel teekonnal Jeruusalemma õpetas ta veel rahvast mõistujuttude ja tähendamissõnadega ning jagas jüngritele ennustust oma eesootava kannatuste ja surma saladusest.

Jeerikos ühineb Jeesus pühadeks Jeruusalemma templisse minevate palverändurite hulgaga ja peatub kohaliku maksukogujate ülema Sakkeuse kodus (Lk 19:1–10). Sünoptikute jutustused kajastavad veel Jeerikos toimunud pimeda nägijaks tegemist. Seda võib pidada ühtlasi Jeesuse viimaseks tervendamiseks. Kuna silmanägemise kinkimist pimedale jutustab iga sünoptik märgatava erinevusega, võib põhjuseks olla, et veel võis toimuda mitmeid tervendamisi.

Luuka järgi istus üks pime linna lähedal tee ääres kerjates (Lk 18:35–43). Markus aga teadis linna värava juures istuva pimeda kerjuse nime, Bartimeus, kelle Jeesus tervendas Jeerikost väljumisel (Mk 10:46–52). Bartimeuse nimi annab aga kindlust ajaloolises tõepärasuses. Arvatavasti võis Timeuse poeg Bartimeus kuuluda evangeeliumi kirjutamise ajal kristlaste kogukonda ning evangelist pidas oluliseks tema tervendamist usukaaslastele ja järeltulevale põlvedele jäädvustada. Nii sai Bartimeus Jeesuselt kingituseks lisaks silmanägemisele ka sisemise kaemuse, usu. Markuse evangeeliumi puhul väärib veel tähelepanu, et lugu on ainus kord, kui Jeesust kõnetatakse avalikult ja kuuldavalt messialiku tiitliga, mille Jeesus omaks võtab. Küllap oli pimedal teada messiaootuse pärimus, et Messias avab pimedate silmad (Js 29:18 ja 35:5 kohaselt) ning sellest veendununa esitab ta julge abipalve Jeesusele.

Matteus aga räägib kahest pimedast, kes olid Jeerikost välja minnes tee ääres istumas. Läheneva rahvahulga sumin äratab tee ääres kerjavate pimedate tähelepanu. Kuuldes ühe pimeda pärimise peale, et möödumas on Jeesus, hakkavad pimedad teel oleva rahvahulga suunas karjuma. Hüüdes messialiku tiitliga Taaveti Poega, anuvad nad halastust ja loodavad sellega tõmmata endile rahvahulgas liikuva Jeesuse tähelepanu. See Jeesus, kellest olid nad kuulnud ja kes kättesaamatus kauguses viibis, oli nüüd Jeerikos ja võis olla neile lähedal.

Mida küll võisid mõelda aga need mehed, Jeesuse jüngrid, kui kuulsid pimedaid kisendamas ja hüüdmas Jeesust messia tiitliga? Veel Galileas olles ja siis Juudamaale teekonnale asudes hakkas Jeesus neile ootamatult rääkima lausa kolmel korral, et ta läheb üles Jeruusalemma ning võtab omaks hukkamõistmisotsuse. Ja et ta on valmis kannatusteks ja surmaks ning siis, pärast oma surma toimub kolmandal päeval veel mõistetamatu üles äratamine. Messias ei saa ju ometi kannatada ja ammugi veel surra, see ei läheks kokku nende arusaamaga Messia pärimuse kohta. Messias peaks vabastama oma Iisraeli rahva rõhujate käest ja Rahuriigi looma. Kuigi surm ja kannatused ei näi Jeesust väga kohutavat, peab ta oma kuulutuse Jumalariiki, mida kõigile õpetab, tähtsamaks omaenda elust.

Pimedad aga tundsid, et nüüd on ainulaadne hetk ja võimalus saada üle oma abitust hädast ning taasleida kaotatud normaalne elu. Lootus, usk, emotsioon – kõik koondub ühte hetke ja püsib, kuni Jeesus on veel kuuldekauguses. Pimedate appihüüd pidi olema piisavalt vali ja ületama viisakuse piiri nõnda, et juuresolijaid reageerisid karjujatele valju sõimlemisega. Kui pimedad kuulanuks keelavaid inimesi, oleks nad edaspidigi pimedad ja pidanud elatuma kingitud almustest. Pimedad aga ei hoia tagasi ja kordavad oma palvet veel kõike jõudu kokku võttes.

Jeesus kuuleb palvet ja kutsub pimedad küsimusega, mida nad temalt tahavad. Pimedate palve väärib tähelepanu ja küllap leidub selles Pühakirja loos meile teadlikkust ja julgust suurendav juhatus. Et Jeesusele on oluline kuulda palvetaja (tema enda pärast) üldsõnalise abi otsimisele ka selgelt väljendatud soovi. Palugem seda, mis on meile kõige tähtsam, nagu pimedad küsisid endale silmavalgust almuse asemel.

Jeesuse puudutus avas pimedate silmad ja nad läksid temaga kaasa, nende elus teostus Jumala pääste lugu. Need mehed tundsid oma suurimat vajadust ja muutsid selle palveks ning enesele kindlaks jäädes kogesid Issanda tervendavat ja elumuutvat puudutust, olles arvatavasti kaasas ja tunnistajateks Jeesuse viimaste elupäevade sündmustele ning mõistsid Jumala unikaalse lunastusloo tähendust.

Lõpuks, olgu meiegi silmad avatud nägema elu ehedamalt, ja Issandat, kes meiega alati kaasas on. Aamen.


Margus Suvi (1972) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »
Jutlused ja mõtisklused

Eksimus ja uus elu (Mt 3: 1-2)

1. RESIGNATSIOON JA LOOTUS „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!““ Need sõnad Matteuse evangeeliumi kolmandast peatükist

Read More »
Arvamused

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English

English